Kesk-Aafrika riigid

Mitu rahvast Kesk-Aafrikas

Kesk-Aafrikas asuv Kesk-Aafrika koosneb 9  riigist. Siin on kõigi Kesk-Aafrika riikide tähestikuline loend: Angola, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Tšaad, Kongo Demokraatlik Vabariik, Ekvatoriaal-Guinea, Gabon, Kongo Vabariik ning São Tome ja Principe. Neist kolm kuuluvad PALOPi – portugali keelt kõnelevate Aafrika riikide hulka (Angola, Ekvatoriaal-Guinea ning São Tome ja Principe).

1. Angola

Angola on vabariik Edela-Aafrikas ja piirneb Namiibia, Sambia, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja läänes Atlandi ookeaniga. Portugali keel on Angola ametlik keel ja seal elab veidi üle 24 miljoni elaniku.

Pealinn: Luanda Pindala: 1 246 700 km  2 Keel: portugali Valuuta: Kuanza

2. Kamerun

Kamerun, ametlikult Kameruni Vabariik, on ühtne riik Kesk- ja Lääne-Aafrikas.

Pealinn: Yaoundé Pindala: 475 440 km  2 Keeled: prantsuse ja inglise keel Valuuta: CFA frank

3. Tšaad

Tšaad, ametlikult Tšaadi Vabariik, on osariik Kesk-Aafrikas. Piirneb põhjas Liibüaga, idas Sudaaniga, lõunas Kesk-Aafrika Vabariigiga, edelas Kameruni ja Nigeeriaga ning läänes Nigeriga. Tšaadi põhjaosa asub Sahara kõrbes.

Pealinn: N’Djamena Pindala: 1 284 000 km  2 Keeled: araabia ja prantsuse keel Valuuta: CFA frank

4. Gabon

Gabon, ametlikult Gaboni Vabariik, on Kesk-Aafrika lääneosas ekvaatoril asuv vabariik. Riik piirneb Kameruni, Kongo-Brazzaville’i, Ekvatoriaal-Guinea ja Atlandi ookeaniga.

Pealinn: Libreville Pindala: 267 670 km  2 Keel: prantsuse Valuuta: CFA frank

5. Ekvatoriaal-Guinea

Ekvatoriaal-Guinea on üks Aafrika väiksemaid riike. Riik asub osaliselt Lääne-Aafrika mandriosas ja osaliselt viiel asustatud saarel. Riik piirneb Kameruni ja Gaboniga ning Biafra lahega Atlandi ookeanis.

Pealinn: Malabo Pindala: 28 050 km  2 Keeled: portugali, hispaania ja prantsuse keel Valuuta: CFA frank

6. Kesk-Aafrika Vabariik

Kesk-Aafrika Vabariik on vabariik Kesk-Aafrikas, mis asub ekvaatorist veidi põhja pool. Riik piirneb Tšaadi, Sudaani, Lõuna-Sudaani, Kongo-Kinshasa, Kongo-Brazzaville’i ja Kameruniga. Kesk-Aafrika Vabariigis elab umbes 4,6 miljonit inimest.

Pealinn: Bangui Pindala: 622 980 km  2 Keel: prantsuse Valuuta: CFA frank

7. Kongo Vabariik

Kongo Vabariik, mida sageli nimetatakse Kongo-Brazzaville’iks (RC), on osariik Kesk-Aafrikas.

Pealinn: Brazzaville Pindala: 342 000 km  2 Keel: prantsuse Valuuta: CFA frank

8. Kongo Demokraatlik Vabariik

Kongo Demokraatlik Vabariik (KDV) või nagu seda sageli nimetatakse Kongo-Kinshasaks, on riik Kesk-Aafrikas. See on pindalalt ja piiride poolest Aafrika suuruselt teine ​​riik põhjas Kongo-Brazzaville’i, Kesk-Aafrika Vabariigi, Lõuna-Sudaani, Uganda, Rwanda, Burundi, Tansaania, Sambia, Angola ja väikese rannikuribaga Atlandi ookeanini. Kongo Demokraatlikus Vabariigis on Aafrika suuruselt neljas rahvaarv veidi üle 77 miljoni elanikuga.

Pealinn: Kinshasa Pindala: 2 344 860 km  2 Keel: prantsuse Valuuta: Kongo frank

9. São Tome ja Principe

Pealinn: São Tome Pindala: 960 km  2 Keel: portugali Valuuta: Fold

Kesk-Aafrika riigid rahvaarvu ja nende pealinnade järgi

Nagu eespool märgitud, on Kesk-Aafrikas üheksa sõltumatut riiki. Nende hulgas on rahvaarvult suurim riik Kongo Demokraatlik Vabariik ja väikseim Sao Tome ja Principe. Pealinnadega Kesk-Aafrika riikide täielik loetelu  on esitatud allolevas tabelis, mis on järjestatud viimase kogurahvastiku järgi.

Kesk-Aafrika riikide kaart

Kesk-Aafrika lühiajalugu

Varased inimasustused

Eelajalooline ajastu

Loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse poolest rikkal Kesk-Aafrikal on sügavalt juurdunud ajalugu, mis ulatub tagasi eelajaloolisse aega. Arheoloogilised tõendid näitavad, et inimesed on piirkonnas elanud tuhandeid aastaid. Varased inimasustused koosnesid suures osas küttide-korilaste kogukondadest. Eelkõige mängis Kongo vesikond varajaste inimeste elupaigana olulist rolli. Artefaktid, nagu kivitööriistad ja keraamika, mis on leitud sellistest piirkondadest nagu Kongo Demokraatlik Vabariik (KDV) ja Kesk-Aafrika Vabariik (CAR), viitavad arenenud eelajalooliste kultuuride olemasolule.

Põllumajanduse areng

Põllumajanduse areng umbes 3000 eKr tähistas Kesk-Aafrika ajaloos olulist nihet. Põllumajanduse juurutamine tõi kaasa püsivamate asulate rajamise. Varajased põllumajandusühiskonnad kasvatasid põllukultuure, nagu hirss ja sorgo, ning kodustatud loomi. Bantu ränne, mis algas umbes aastal 2000 eKr, avaldas piirkonnale sügavat mõju. Bantu keelt kõnelevad rahvad levisid üle Kesk-Aafrika, tuues endaga kaasa põllumajandustavad, rauatöötlemistehnoloogia ja uued sotsiaalsed struktuurid.

Muistsed kuningriigid ja impeeriumid

Kongo kuningriik

Üks silmapaistvamaid iidseid kuningriike Kesk-Aafrikas oli Kongo kuningriik. See asutati 14. sajandil ja hõlmas osi praegusest Angolast, Kongo DVst, Kongo Vabariigist ja Gabonist. Kongo kuningriik oli väga tsentraliseeritud ja keerukas, struktureeritud valitsusega, elavate kaubandusvõrkude ja rikkaliku kultuuripärandiga. Selle pealinn Mbanza Kongo oli suur linnakeskus. Kuningriik tegeles kaubandusega Euroopa suurriikidega, eriti portugallastega, kes saabusid 15. sajandil. Sellel kontaktil oli nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi, sealhulgas kristluse levik ja Atlandi-ülese orjakaubanduse laastav mõju.

Luba ja Lunda impeeriumid

Tänapäeva Kongo DV savannipiirkondades tekkisid 14.–17. sajandi vahel Luba ja Lunda impeeriumid. Kuningas Kongolo asutatud Luba impeerium arendas välja keerulise poliitilise süsteemi ja majanduse, mis põhines põllumajandusel, kalapüügil ja kaubandusel. Lunda impeerium lõunas kasvas välja Luba osariigist ning laienes liitude ja vallutuste kaudu. Mõlemad impeeriumid mängisid olulist rolli piirkondlikes kaubandusvõrkudes, vahetades selliseid kaupu nagu elevandiluu, vask ja sool.

Euroopa uurimine ja kolonialism

Varased kontaktid Euroopas

Kesk-Aafrika avastamine Euroopas algas 15. sajandi lõpus, kui Portugali maadeavastajad seiklesid piirkonda. Euroopa huvi Kesk-Aafrika vastu tugevnes aga alles 19. sajandil. Uurijad nagu David Livingstone ja Henry Morton Stanley viisid läbi ulatuslikke ekspeditsioone, kaardistades piirkonda ning dokumenteerides selle rahvaid ja maastikke. Nende kontod õhutasid Euroopa koloniseerimisambitsioone.

Rüselge Aafrika nimel

Berliini konverents aastatel 1884–1885 tähistas Aafrika ametlikku jagamist Euroopa suurriikide vahel, mis viis Kesk-Aafrika koloniseerimiseni. Piirkond jagunes peamiselt Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Belgia kuningas Leopold II kehtestas isikliku kontrolli Kongo vabariigi üle, kasutades selle ressursse ja inimesi jõhkralt tõhusalt. Sel perioodil toime pandud julmused, sealhulgas sunnitöö ja massimõrvad, viisid rahvusvahelise hukkamõistu ja lõpuks 1908. aastal kontrolli üle Belgia valitsusele.

Prantsusmaa koloniseeris territooriumid, millest said Gabon, Kongo-Brazzaville ja Kesk-Aafrika Vabariik, samal ajal kui Saksamaa kontrollis osi praegusest Kamerunist ja Rwandast. Koloniaalperiood tõi kaasa olulisi muutusi, sealhulgas uute haldussüsteemide juurutamine, infrastruktuuri arendamine ja loodusvarade kasutamine. Kuid see tõi kaasa ka põlisrahvaste ümberasustamise, kultuuri katkemise ja vastupanuliikumised.

Iseseisvusliikumised

Teise maailmasõja järgne ajastu

Teise maailmasõja ja ülemaailmse dekoloniseerimislaine tagajärjed õhutasid iseseisvusliikumisi kogu Kesk-Aafrikas. Tekkisid rahvuslikud juhid ja liikumised, kes propageerisid enesemääramist ja koloniaalvõimu lõppu. Belgia Kongos sai Patrice Lumumbast silmapaistev isiksus, kes viis riigi iseseisvumiseni 1960. aastal. Üleminekut rikkus aga poliitiline ebastabiilsus, mis viis Lumumba mõrvamiseni ja Joseph Mobutu esiletõusuni, kes kehtestas kuni 1997. aastani kestnud diktaatorliku režiimi..

Prantsuse ja Portugali territooriumid

1960. aastate alguses iseseisvusid ka Prantsuse kolooniad Kesk-Aafrikas. Gabonist, Kongo Vabariigist ja Kesk-Aafrika Vabariigist said suveräänsed riigid, millest igaüks seisis silmitsi oma iseseisvumisjärgsete väljakutsetega, sealhulgas poliitilise ebastabiilsuse, riigipöörde ja majandusraskustega. Portugali aladel oli võitlus iseseisvuse eest pikem ja ägedam. Näiteks Angola pidas pikaleveninud iseseisvussõda, mis kestis 1975. aastani.

Iseseisvuse järgne ajastu

Poliitilised ja majanduslikud väljakutsed

Taasiseseisvumisjärgset ajastut Kesk-Aafrikas on iseloomustanud edusammude ja püsivate väljakutsete segu. Paljud piirkonna riigid on võidelnud poliitilise ebastabiilsuse, kodusõdade ja majanduslike raskustega. Näiteks Kongo DV koges mitmeid konflikte, sealhulgas esimene ja teine ​​Kongo sõda, mis hõlmasid paljusid Aafrika riike ja põhjustasid miljoneid surmajuhtumeid. Samamoodi on CAR seisnud silmitsi kroonilise ebastabiilsusega, korduvate riigipöörete ja jätkuvate relvakonfliktidega.

Püüdlused stabiilsuse ja arengu poole

Nendest väljakutsetest hoolimata on tehtud jõupingutusi stabiilsuse saavutamiseks ja arengu edendamiseks. Piirkondlikud organisatsioonid, nagu Kesk-Aafrika Riikide Majandusühendus (ECCAS) ja rahvusvahelised sekkumised, on püüdnud edendada rahu ja koostööd. Sellised riigid nagu Gabon ja Ekvatoriaal-Guinea on kasutanud oma naftavarusid majanduskasvu edendamiseks, kuigi mure valitsemise ja rikkuse õiglase jaotamise pärast püsib.

Kaasaegsed probleemid ja tulevikuväljavaated

Keskkonna- ja sotsiaalküsimused

Kesk-Aafrika seisab silmitsi oluliste tänapäevaste probleemidega, sealhulgas keskkonnaseisundi halvenemine, vaesus ja tervisekriisid. Kongo basseini, mis on üks maailma suurimaid vihmametsi, ohustab metsade hävitamine ja kliimamuutused, mis mõjutavad bioloogilist mitmekesisust ja kohalikke kogukondi. Jõupingutused keskkonna kaitsmiseks ja säästva arengu edendamiseks on piirkonna tuleviku jaoks üliolulised.

Säästva arengu tee

Tulevikku vaadates hõlmab Kesk-Aafrika tee säästva arengu poole oma keeruliste väljakutsetega tegelemist, kasutades samal ajal ära oma tohutuid ressursse ja vastupidavat elanikkonda. Valitsemise tugevdamine, piirkondliku koostöö edendamine ning haridusse, tervishoidu ja infrastruktuuri investeerimine on olulised sammud helgema tuleviku suunas. Piirkonna rikkalik kultuuripärand ja mitmekesised loodusmaastikud pakuvad ainulaadseid võimalusi turismiks ja kultuurivahetuseks, aidates kaasa selle üldisele arengule.