Lääne-Aasia riigid
Kui palju riike on Lääne-Aasias
Aasia piirkonnana koosneb Lääne-Aasia 19 iseseisvast riigist (Armeenia, Aserbaidžaan, Bahrein, Küpros, Gruusia, Iraan, Iraak, Iisrael, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Omaan, Palestiina, Katar, Saudi Araabia, Süüria, Türgi, Araabia Ühendemiraadid ja Jeemen). Ida-Aasias, mida nimetatakse ka Lähis-Idaks, on järgmised 19 riiki:
1. Saudi Araabia
Saudi Araabia, ametlikult Saudi Araabia Kuningriik, on kuningriik, mis asub Araabia poolsaarel Edela-Aasias. Riik piirneb Jordaania, Iraagi, Kuveidi, Pärsia lahe, Bahreini, Katari, Araabia Ühendemiraatide, Omaani, Jeemeni ja Punase merega.
 |
|
2. Armeenia
Armeenia on vabariik Lõuna-Kaukaasias Lääne-Aasias. Armeenia on merepiirita riik, mis piirneb Gruusia, Türgi, Aserbaidžaani ja Iraaniga. Geograafiliselt peetakse Armeeniat sageli Aasiaks, kuid riigi poliitilised ja kultuurilised sidemed Euroopaga tähendavad, et see arvatakse sageli Euroopa riikide hulka. Armeenia keel on riigi ametlik keel ja Armeenias elab üle 3 miljoni inimese.
 |
|
3. Aserbaidžaan
Aserbaidžaan on vabariik Kagu-Kaukaasias, mis asub geograafiliselt peamiselt Aasias, kuid väikese maaribaga Euroopas. ÜRO loeb Aserbaidžaani Lääne-Aasia riigiks, kuid poliitiliselt loetakse seda Euroopa riigiks. Aserbaidžaanis elab umbes 9,4 miljonit inimest.
 |
|
4. Bahrein
Bahrein on umbes 800 000 elanikuga saareriik Pärsia lahes. Riik koosneb 33 saarest ja Bahreini saar on suurim. Pealinn Manama asub Bahreinis ning riigil on merepiir Katari ja Saudi Araabiaga.
 |
|
5. Küpros
Küpros on saareriik Vahemere idaosas Kreekast ida pool, Türgist lõunas, Süüriast läänes ja Egiptusest põhja pool. Küpros on Vahemere suuruselt kolmas saar ja geograafiliselt loetakse seda Aasiaks, kuid poliitiliselt enamasti Euroopas.
 |
|
6. Araabia Ühendemiraadid
Araabia Ühendemiraadid on Pärsia lahes Araabia poolsaare kaguosas asuv riik, mis piirneb idas Omaani ja lõunas Saudi Araabiaga ning jagab merepiiri Katari ja Iraaniga. 2013. aastal oli Araabia Ühendemiraatide koguelanikkond 9,2 miljonit; 1,4 miljonit emiraati ja 7,8 miljonit välismaalast.
 |
|
7. Gruusia
Gruusia on vabariik Kaukaasias, geograafiliselt asub riik Edela-Aasias ja vähesel määral Kagu-Euroopas. Gruusia piirneb Venemaa, Aserbaidžaani, Armeenia ja Türgiga. Pealinn on Thbilisi.
 |
|
8. Jeemen
Jeemen, teise võimalusena Jeemen, ametlikult Jeemeni Vabariik, on osariik Araabia poolsaare lõunaosas Edela-Aasias. Jeemen tähendab Parempoolset maad ja on piirkond Araabia lõunaosas, mida Vana-Kreeka ja Rooma geograafid nimetasid Arabia Felixiks.
 |
|
9. Iraak
Iraak, ametlikult Iraagi Vabariik, on Vabariik Lähis-Idas Edela-Aasias. Riik piirneb lõunas Saudi Araabia ja Kuveidiga, põhjas Türgiga, loodes Süüriaga, läänes Jordaania ja idas Iraaniga.
 |
|
10. Iraan
Iraan kui mitmekesine Lähis-Ida, Lähis-Ida, Lõuna-Aasia, Edela-Aasia ja Lääne-Aasia. Iraani nime kasutati siseriiklikult Sasani ajastul enne araablaste-moslemite sissetungi umbes 650 eKr. ja seda on rahvusvaheliselt kasutatud alates 1935. aastast.
 |
|
11. Iisrael
Iisrael, ametlikult Iisraeli riik, on riik Aasia Lähis-Idas. Iisraeli riik kuulutati välja 14. mail 1948 pärast ÜRO mittesiduvat otsust, millega jagati Briti mandaat Palestiina juutide ja araablaste valitsetavate territooriumide vahel.
 |
|
12. Jordaania
Jordaania, ametlikult Jordaania Hašimiidi Kuningriik, on araabia riik Lähis-Idas. Pealinn on Amman. Riik piirneb põhjas Süüriaga, idas Iraagiga, kagus Saudi Araabiaga ja Iisraeliga ning läänes Palestiina Jordani Läänekaldaga.
 |
|
13. Kuveit
Kuveit, ametlikult Kuveidi osariik, on osariik Araabia poolsaarel Pärsia lahe loodeosas, mis piirneb Saudi Araabia ja Iraagiga. Pealinn on Madīnat al-Kuwayt. Riik sai iseseisvaks riigiks 1961. aastal.
 |
|
14. Liibanon
Liibanon, ametlikult Liibanoni Vabariik, on riik Lähis-Idas Vahemere idarannikul. Riik piirneb Süüria ja Iisraeliga.
 |
|
15. Omaan
Omaan, ametlikult Omaani sultanaat, on riik, mis asub Araabia poolsaare idanurgas. Omaan piirneb loodes Araabia Ühendemiraatidega, läänes Saudi Araabiaga ja edelas Jeemeniga ning sellel on pikk rannajoon idas Araabia mereni ja kirdes Omaani laht.
 |
|
16. Palestiina
 |
|
17. Katar
Katar ametlikult Katari osariik on emiraat, mis koosneb poolsaarest, mis asub Pärsia lahes Araabia poolsaare kirderannikul. Riik piirneb lõunas Saudi Araabiaga ja sellel on ka merepiir Bahreiniga.
 |
|
18. Süüria
Süüria, ametlikult Süüria Araabia Vabariik või Süüria Araabia Vabariik, on riik Lähis-Idas. Riigi pealinn on Damaskus. Riik piirneb Jordaania, Liibanoni, Iraagi, Türgi ja Iisraeliga.
 |
|
19. Türgi
Türgi, ametlikult Türgi Vabariik, on Euraasia riik, mis ulatub üle Anatoolia poolsaare Edela-Aasias ja Ida-Traakia Balkani poolsaarel Kagu-Euroopas.
 |
|
Lääne-Aasia riikide ja nende pealinnade loend
Nagu eespool märgitud, on Lääne-Aasias üheksateist sõltumatut riiki. Nende hulgas on rahvaarvult suurim riik Iraan ja väikseim Küpros. Pealinnadega Lääne-Aasia riikide täielik loetelu on toodud allolevas tabelis, järjestatuna viimase rahvaarvu ja pindala järgi.
| Koht | Riigi nimi | Rahvaarv | Maa-ala (km²) | Kapital |
| 1 | Iraan | 82 545 300 | 1 531 595 | Teheran |
| 2 | Türgi | 82 003 882 | 769 632 | Ankara |
| 3 | Iraak | 39 127 900 | 437 367 | Bagdad |
| 4 | Saudi Araabia | 33 413 660 | 2 149 690 | Riyadh |
| 5 | Jeemen | 29 161 922 | 527 968 | Sanaa |
| 6 | Süüria | 17 070 135 | 183 630 | Damaskus |
| 7 | Jordaania | 10 440 900 | 88 802 | Amman |
| 8 | Aserbaidžaan | 9 981 457 | 86 100 | Bakuu |
| 9 | Araabia Ühendemiraadid | 9 770 529 | 83 600 | Abu Dhabi |
| 10 | Iisrael | 9 045 370 | 20 330 | Jeruusalemm |
| 11 | Liibanon | 6 855 713 | 10 230 | Beirut |
| 12 | Palestiina | 4 976 684 | 5640 | NA |
| 13 | Omaan | 4 632 788 | 309 500 | Muscat |
| 14 | Kuveit | 4 420 110 | 17 818 | Kuveidi linn |
| 15 | Gruusia | 3 723 500 | 69 700 | Thbilisi |
| 16 | Armeenia | 2 962 100 | 28 342 | Jerevan |
| 17 | Katar | 2 740 479 | 11 586 | Doha |
| 18 | Bahrein | 1 543 300 | 767 | Manama |
| 19 | Küpros | 864 200 | 9,241 | Nicosia |
Lääne-Aasia lühiajalugu
Muistsed tsivilisatsioonid ja tsivilisatsiooni häll
1. Mesopotaamia: tsivilisatsiooni sünd
Lääne-Aasia, mida sageli nimetatakse “tsivilisatsiooni hälliks”, on koduks mõnele varasemale teadaolevale tsivilisatsioonile inimkonna ajaloos. Tänapäeva Iraagis Tigrise ja Eufrati jõgede vahel asuv Mesopotaamia oli põllumajanduse, kirjutamise ja keerukate linnaühiskondade sünnikoht. Selles piirkonnas õitsesid sellised tsivilisatsioonid nagu Sumer, Akad, Babülon ja Assüüria, jättes maha monumentaalse arhitektuuri, õigusnormid (nt Hammurapi koodeks) ja kirjandusteosed, nagu Gilgameši eepos.
2. Muistsed impeeriumid:
Lääne-Aasias tõusid ja langesid arvukad impeeriumid, mis avaldasid mõju palju kaugemale oma piiridest. Akadi impeerium, mille Sargon Suure asutas 24. sajandil e.m.a, oli esimene teadaolev impeerium ajaloos. Sellele järgnes Babüloonia impeerium, mis saavutas oma haripunkti Hammurapi all 18. sajandil e.m.a. Assüüria impeerium, mis on tuntud oma sõjalise võimekuse ja jõhkrate vallutuste poolest, domineeris suures osas Lähis-Idas 9.–7. sajandil e.m.a.
Klassikaline periood ja Pärsia impeerium
1. Pärsia impeerium:
6. sajandil e.m.a tekkis Lääne-Aasias Ahhemeniidide impeerium, mida juhtis Cyrus Suure. Oma kõrgajal ulatus Pärsia impeerium Egiptusest Induse oruni, hõlmates erinevaid rahvaid ja kultuure. Darius Suure ajal rajas impeerium haldus- ja infrastruktuurisüsteemi, sealhulgas Royal Roadi, mis hõlbustas sidet ja kaubandust kogu oma tohutul territooriumil. Ahhemeniidide impeerium langes Aleksander Suure kätte 4. sajandil e.m.a, mis juhatas sisse hellenistliku perioodi.
2. Hellenistlik mõju:
Pärast Aleksandri vallutusi sattus Lääne-Aasia Kreeka mõju alla, kuna piirkonna osade üle valitses Seleukiidide impeerium ja hiljem Ptolemaiose kuningriik. Kreeka kultuur, keel ja arhitektuur jätsid püsiva mõju, eriti sellistes linnades nagu Aleksandria Egiptuses ja Antiookia Süürias.
Islami tõus ja islami kuldaeg
1. Islami vallutused:
7. sajandil e.m.a oli Araabia poolsaarel islami tõus prohvet Muhamedi juhtimisel. Islami kalifaat laienes kiiresti Lääne-Aasiasse, alistades Bütsantsi ja Sassani impeeriumi. Sellised linnad nagu Damaskus, Bagdad ja Kairo said islami tsivilisatsiooni, halduse ja õppimise keskusteks.
2. Islami kuldaeg:
Lääne-Aasia koges kultuuri, teaduse ja kunsti õitsengu perioodi, mida tuntakse islami kuldajastuna (8.–14. sajand e.m.a.). Teadlased ja polümaadid andsid märkimisväärse panuse sellistes valdkondades nagu matemaatika, astronoomia, meditsiin ja filosoofia. Institutsioonid, nagu Bagdadi Tarkuse Maja, mängisid olulist rolli iidsetest tsivilisatsioonidest pärit teadmiste säilitamisel ja edastamisel Euroopasse.
Ottomani impeerium ja kolonialism
1. Osmani impeerium:
14. sajandist 20. sajandi alguseni kuulus suur osa Lääne-Aasiast Osmani impeeriumi koosseisu. Asudes tänapäeva Türgis, laiendasid Osmanid oma domeeni Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja Kagu-Euroopas. Istanbul (endine Konstantinoopol) oli selle tohutu mitmerahvuselise impeeriumi pealinn, mis püsis üle kuue sajandi.
2. Koloonia mõju:
19. sajandil ja 20. sajandi alguses langes Lääne-Aasia Euroopa koloniaalvõimude, sealhulgas Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa mõju alla. Sykes-Picot’ kokkulepe (1916) jagas piirkonna mõjusfäärideks, kujundades selle kaasaegseid piire ja poliitilist dünaamikat. Lääne-Aasiast sai keiserlike rivaalitsemiste lahinguväli, mis viis Osmanite impeeriumi allakäiguni ja moodsate rahvusriikide tekkeni.
Kaasaegsed väljakutsed ja geopoliitiline dünaamika
1. Poliitiline ebastabiilsus:
Lääne-Aasia seisab kaasaegsel ajastul silmitsi paljude väljakutsetega, sealhulgas poliitiline ebastabiilsus, konfliktid ja sektantlikud pinged. Sõjad, revolutsioonid ja sekkumised on laastanud selliseid riike nagu Süüria, Iraak ja Jeemen, põhjustades humanitaarkriise ja massilist ümberasumist.
2. Piirkondlik võimsuse dünaamika:
Piirkonda iseloomustab keeruline geopoliitiline dünaamika koos konkureerivate huvidega piirkondlike jõudude (nagu Iraan, Saudi Araabia ja Türgi) ja väliste osalejate (sh USA, Venemaa ja Hiina) vahel. Sellised probleemid nagu Iisraeli-Palestiina konflikt, Iraani tuumaprogramm ja äärmusrühmituste, nagu ISIS, tõus on pingeid veelgi teravdanud.
