Kesk-Ameerika riigid

Kesk-Ameerika on Ameerika kitsas ja piklik osa, mis moodustab maismaaühenduse Lõuna- ja Põhja-Ameerika vahel. Geograafilises mõttes hõlmab Kesk-Ameerika maa-ala Colombia loodeosas asuva Atrato neelaja ja Mehhikos Tehuantepecnäseti vahel. Selle piiritluse kohaselt asuvad Kesk-Ameerikas Mehhiko kaguosa (ligikaudu Chiapase ja Tabasco osariigid koos kogu Yucatáni poolsaarega) ja väiksem ala Colombiast.

Mitu riiki on Kesk-Ameerikas?

Poliitilise piiritlemise kohaselt hõlmab Kesk-Ameerika aga seitset iseseisvat riiki. Need on: Guatemala, Belize, El Salvador, Honduras, Nicaragua, Costa Rica ja Panama. Majanduslikus mõttes kasutatakse terminit Kesk-Ameerika sageli viies osariigis: Guatemala, El Salvador, Honduras, Nicaragua ja Costa Rica. Neid riike võib mõningase õigustusega käsitleda kui majanduspoliitilist üksust, kuid piiritlemisel on ka ajalooline taust: Belize, endine Briti Honduras, iseseisvus 1981. aastal ja Panama oli Kolumbia osa kuni 1903. aastani.

Kesk-Ameerika riikides on troopiline kliima ja inimesed, peamiselt mestiisid. Elanikkond on valdavalt katoliiklased ja selle majandus põhineb põllumajandusel. Domineerivad keeled hispaania ja inglise keel, kuid põlisrahvaste keeli teavad paljud inimesed nende esivanemate tõttu.

Kesk-Ameerika riikide kaart

Kesk-Ameerika riikide loetelu

2020. aasta seisuga on Kesk-Ameerikas kokku 7 riiki. Kesk-Ameerika riikide täielikku loendit tähestikulises järjekorras vaadake järgmiselt:

#	Lipp	Riigi nimi	Ametlik nimi	Iseseisvuskuupäev	Rahvaarv
1		Belize	Belize	21. september 1981	397 639
2		Costa Rica	Costa Rica Vabariik	15. september 1821	5 094 129
3		El Salvador	El Salvadori Vabariik	15. september 1821	6 486 216
4		Guatemala	Guatemala Vabariik	15. september 1821	17 915 579
5		Honduras	Hondurase Vabariik	15. september 1821	9 904 618
6		Nicaragua	Nicaragua Vabariik	15. september 1821	6 624 565
7		Panama	Panama Vabariik	28. november 1821	4 314 778

Kõik Kesk-Ameerika riigid ja nende pealinnad

Kesk-Ameerikaga võrreldes on Kesk-Ameerika üldisem mõiste. Lisaks Kesk-Ameerika riikidele kuuluvad Kesk-Ameerikasse ka Kariibi mere piirkond, Mehhiko (asub Põhja-Ameerika lõunaosas), aga ka Colombia ja Venezuela (asub Lõuna-Ameerika põhjaosas). Vaadake nüüd kõigi Kesk-Ameerika riikide loendit:

Antigua ja Barbuda

• Pealinn: Saint John’s
• Pindala: 440 km²
• Keel: inglise keel
• Valuuta: Ida-Kariibi dollar

Bahama

• Pealinn: Nassau
• Pindala: 13 880 km²
• Keel: inglise keel
• Valuuta: Bahama dollar

Barbados

• Pealinn: Bridgetown
• Pindala: 430 km²
• Keel: inglise keel
• Valuuta: Barbadose dollar

Belize

• Pealinn: Belmopan
• Pindala: 22 970 km²
• Keel: inglise keel
• Valuuta: Belize’i dollar

Costa Rica

• Pealinn: San José
• Pindala: 51 100 km²
• Keel: hispaania
• Valuuta: Costa Rica Colón

Kuuba

• Pealinn: Havanna
• Pindala: 109 890 km²
• Keel: hispaania
• Valuuta: Kuuba peeso

Dominica

• Pealinn: Roseau
• Pindala: 750 km²
• Keel: inglise keel
• Valuuta: Ida-Kariibi dollar

El Salvador

• Pealinn: San Salvador
• Pindala: 21 040 km²
• Keel: hispaania
• Valuuta: USA dollar ja koolon

Granaat

• Pealinn: Saint George’s
• Pindala: 340 km²
• Keel: inglise keel
• Valuuta: Ida-Kariibi dollar

Guatemala

• Pealinn: Guatemala linn
• Pindala: 108,890 km²
• Keel: hispaania
• Valuuta: Quetzal

Haiti

• Pealinn: Port-au-Prince
• Pindala: 27 750 km²
• Keel: prantsuse ja kreooli
• Valuuta: Gourde

Honduras

• Pealinn: Tegucigalpa
• Pindala: 112 490 km²
• Keel: hispaania
• Valuuta: Lempira

Jamaica

• Pealinn: Kingston
• Pindala: 10 990 km²
• Keel: inglise keel
• Valuuta: Jamaica dollar

Nicaragua

• Pealinn: Managua
• Pindala: 130 370 km²
• Keel: hispaania
• Valuuta: Cordoba

Panama

• Pealinn: Panama City
• Pindala: 75 420 km²
• Keel: hispaania
• Valuuta: Balboa

Dominikaani Vabariik

• Pealinn: Santo Domingo
• Pindala: 48 670 km²
• Keel: hispaania
• Valuuta: kaal

Püha Lucia

• Pealinn: Castries
• Pindala: 620 km²
• Keel: inglise keel
• Valuuta: Ida-Kariibi dollar

Saint Kitts ja Nevis

• Pealinn: Basseterre
• Pindala: 260 km²
• Keel: inglise keel
• Valuuta: Ida-Kariibi dollar

Saint Vincent ja Grenadiinid

• Pealinn: Kingstown
• Pindala: 390 km²
• Keel: inglise keel
• Valuuta: Jamaica dollar

Trinidad ja Tobago

• Pealinn: Hispaania sadam
• Pindala: 5130 km²
• Keel: inglise keel
• Valuuta: Trinidadi ja Tobago dollar

MCCA riigid

Kesk-Ameerika ühisturg (MCCA) tekkis 1960. aastal eesmärgiga luua piirkonna ühisturg. Sellest blokist kavatsetakse moodustada Kesk-Ameerika Liit, samamoodi nagu Euroopa Liit. Järgmised riigid on MCCA asutajad ja praegused liikmed:

Nicaragua

• Valitsus: Presidentaalne Vabariik
• Rahvaarv: 6 080 000
• SKT: 11,26 miljardit dollarit

Guatemala

• Valitsus: Presidentaalne Vabariik
• Rahvaarv: 15 470 000
• SKT: 53,8 miljardit dollarit

El Salvador

• Valitsus: Presidentaalne Vabariik
• Rahvaarv: 6 340 000
• SKT: 24,26 miljardit dollarit

Honduras

• Valitsus: Presidentaalne Vabariik
• Rahvaarv: 8 098 000
• SKT: 18,55 miljardit dollarit

Costa Rica

• Valitsus: Presidentaalne Vabariik
• Rahvaarv: 4 872 000
• SKT: 49,62 miljardit dollarit

Kesk-Ameerika lühiajalugu

Kolumbuse-eelne ajastu

Muistsed tsivilisatsioonid

Kesk-Ameerika, ajaloo ja kultuuri poolest rikas piirkond, on olnud koduks erinevatele põlisrahvaste tsivilisatsioonidele juba ammu enne eurooplaste saabumist. Kõige tähelepanuväärsemad neist on maiad, kes õitsesid aastatel 2000 e.m.a kuni 16. sajandini e.m.a. Maiade tsivilisatsioon, mis on tuntud oma kõrgetasemeliste teadmiste poolest matemaatikast, astronoomiast ja arhitektuurist, jättis seljataha suurepärased linnad, nagu Tikal, Copán ja Palenque. Teiste oluliste Kolumbuse-eelsete kultuuride hulka kuuluvad olmeekid, keda sageli peetakse Mesoameerika emakultuuriks, ja asteegid, kes avaldasid mõju Kesk-Ameerika osadele.

Kaubandus ja kultuurivahetus

Piirkond oli kaubanduse ja kultuurivahetuse keskus, mille ulatuslikud võrgustikud ühendasid erinevaid Mesoameerika kultuure. See koostoime hõlbustas põllumajandustavade, usuliste veendumuste ja tehnoloogiliste uuenduste levikut, aidates kaasa Kolumbuse-eelse Kesk-Ameerika rikkalikule ja mitmekesisele kultuurimaastikule.

Euroopa kolonisatsioon

Hispaanlaste saabumine

Christopher Columbuse saabumine 1492. aastal tähistas Euroopa huvi algust Kesk-Ameerika vastu. Peagi järgnesid Hispaania maadeavastajad, keda ajendas kulla, jumala ja au otsimine. Hernán Cortés asteekide impeeriumi vallutamine 16. sajandi alguses avas ukse Hispaania edasistele sissetungidele Kesk-Ameerikasse. 16. sajandi keskpaigaks olid hispaanlased saavutanud kontrolli suure osa piirkonnast, liites selle Uus-Hispaania asekuningriiki.

Koloonia administratsioon

Hispaania koloniseerimine tõi Kesk-Ameerikasse olulisi muutusi. Hispaanlased tutvustasid oma keelt, religiooni ja juhtimisstruktuure, sageli jõuliste vahenditega. Põliselanikkonnad allutati encomienda ja repartimiento süsteemidele, mis kasutasid nende tööjõudu põllumajanduse ja kaevandamise eesmärgil. Kolooniaperioodil toodi sisse ka Aafrika orjad, mis muutis veelgi piirkonna demograafilist ja kultuurilist struktuuri.

Iseseisvusliikumised

Hispaania võimu langus

19. sajandi algust iseloomustas laialdane rahulolematus Hispaania võimuga, mida õhutas majanduslik ekspluateerimine ja sotsiaalne ebavõrdsus. Napoleoni sõjad Euroopas nõrgestasid Hispaania kontrolli, luues võimaluse iseseisvusliikumistele hoogu juurde saada.

Iseseisvuse tee

Aastal 1821 kuulutas Kesk-Ameerika välja iseseisvuse Hispaaniast, esialgu lühiajalise Mehhiko impeeriumi osana. 1823. aastaks oli piirkond moodustanud Kesk-Ameerika Ühendprovintsid, föderatsiooni, kuhu kuulusid tänapäeva Guatemala, El Salvador, Honduras, Nicaragua ja Costa Rica. Sisekonfliktid ja piirkondlikud rivaalitsemised viisid aga 1838. aastaks föderatsiooni lagunemiseni, mille tulemusena tekkisid iseseisvad rahvusriigid.

Iseseisvuse järgne ajastu

Poliitiline ebastabiilsus ja välissekkumine

Taasiseseisvumisjärgset perioodi Kesk-Ameerikas iseloomustas poliitiline ebastabiilsus ja sagedased konfliktid. Liberaalsed ja konservatiivsed fraktsioonid võistlesid kontrolli pärast, põhjustades sageli kodusõdasid ja võimuvõitlusi. Lisaks sekkusid piirkonda välisriigid, eelkõige USA ja Suurbritannia, püüdes kaitsta oma majanduslikke ja strateegilisi huve. USA osalus Panama kanali ehitamisel ja kontrollimisel ning sagedased sõjalised sekkumised on selle välismõju ajastu näide.

Majandusareng ja väljakutsed

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses toimusid Kesk-Ameerikas märkimisväärsed majanduslikud muutused, mille põhjuseks oli kohvi, banaanide ja muude põllumajandustoodete eksport. USA-s asuvad ettevõtted, nagu United Fruit Company, mängisid piirkonna majanduses domineerivat rolli, mille tulemusel tekkis nende korporatsioonide mõju kirjeldamiseks mõiste “banaanivabariigid”. Kuigi need arengud tõid kaasa majanduskasvu, suurendasid need ka sotsiaalset ebavõrdsust ja sõltuvust välisturgudest.

Kaasaegne ajastu

Revolutsioonilised liikumised ja kodusõjad

20. sajandi teist poolt iseloomustasid revolutsioonilised liikumised ja kodusõjad, eriti Guatemalas, El Salvadoris ja Nicaraguas. Guatemala kodusõda (1960–1996) oli pikaleveninud konflikt valitsusvägede ja vasakpoolsete sisside vahel, mille tagajärjeks olid märkimisväärsed inimõiguste rikkumised ja inimohvrid. El Salvadoris toimus kodusõda (1979–1992) valitsuse ja Farabundo Martí Rahvusliku Vabastusrinde (FMLN) vahel, mis lõppes rahulepinguga, mille vahendajaks oli ÜRO.

Nicaragua koges sandinistide revolutsiooni, mis kukutas 1979. aastal Somoza diktatuuri. Sellele järgnenud kontrasõda, mida õhutas USA toetus sandinismivastastele mässulistele, viis aga riigi edasistesse konfliktidesse kuni 1980. aastate lõpuni.

Demokraatlikud üleminekud ja majandusreformid

1990. aastatel ja 21. sajandi alguses toimus Kesk-Ameerikas demokraatiale ülemineku ja majandusreformide laine. Rahulepingud lõpetasid paljud piirkonna tsiviilkonfliktid ja riigid hakkasid rakendama turule orienteeritud majanduspoliitikat. Suurenes ka piirkondlik koostöö, mille raames tehti selliseid algatusi nagu Kesk-Ameerika integratsioonisüsteem (SICA), mille eesmärk on edendada majanduslikku ja poliitilist integratsiooni.

Kaasaegsed väljakutsed

Vaatamata nendele edusammudele seisab Kesk-Ameerika jätkuvalt silmitsi suurte väljakutsetega. Kõrge vaesuse, vägivalla ja korruptsiooni tase on endiselt levinud probleem. Piirkond on haavatav ka loodusõnnetuste, näiteks orkaanide ja maavärinate suhtes, mis süvendavad sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. Ränne, eriti Ameerika Ühendriikidesse, on muutunud suureks murekohaks, mille põhjuseks on paremate majanduslike võimaluste otsimine ja vägivalla eest põgenemine.