Ladina-Ameerika riikide loetelu

Ladina-Ameerika on kokkuvõtlik ajalooline nimetus Ameerika mandri riikidele, mis on olnud Hispaania, Portugali või Prantsusmaa mõju all ja kus ametlikeks keelteks on hispaania, portugali või prantsuse keel. Geograafiliselt hõlmab Ladina-Ameerika suuremat osa Lõuna-Ameerikast, Kesk-Ameerikast, Mehhikost ja ka mõningaid Kariibi mere saari. Enamik riike koloniseeriti 16. sajandil ja vabanesid 1800. aastate alguses. Keeleline ühtsus on kõige selgem ühendav tegur, Ladina-Ameerika aga väljendab mitmesuguseid kultuurilisi ja ajaloolisi mõjusid.

Teisisõnu, Ladina-Ameerika on poliitiline ja kultuuriline termin, mille eesmärk on eristada Ameerika hispaania- ja portugalikeelseid riike Ameerika ingliskeelsetest riikidest (Angloamerica).

Kui palju riike on Ladina-Ameerikas

Tänapäeva levinud mõiste määratluses hõlmab Ladina-Ameerika ainult neid riike, kus domineerib hispaania või portugali keel. Ladina-Ameerikas on kokku 30 riiki. Nende hulka kuuluvad Mehhiko, Kesk-Ameerika (v.a Belize), Kariibi mere hispaaniakeelsed piirkonnad ja Lõuna-Ameerika riigid (välja arvatud Guyana, Suriname ja Prantsuse Guajaana). Ladina-Ameerika riigid hõlmavad kokku umbes 20 miljonit km² ja rahvaarv on umbes 650 miljonit inimest.

Kõigi Ladina-Ameerika riikide loend

Kolmekümne Ladina-Ameerika riigi täieliku loendi tähestikulises järjekorras leiate järgmisest tabelist:

# Lipp Riik Kapital Piirkonnad/kontinendid Rahvaarv
1 Antigua ja Barbuda lipp Antigua ja Barbuda Püha Johannes Kariibi mere piirkond 97 940
2 Argentina lipp Argentina Buenos Aires Lõuna-Ameerika 45 195 785
3 Bahama lipp Bahama Nassau Kariibi mere piirkond 393 255
4 Barbadose lipp Barbados Bridgetown Kariibi mere piirkond 287 386
5 Boliivia lipp Boliivia La Paz, Sucre Lõuna-Ameerika 11 673 032
6 Brasiilia lipp Brasiilia Brasiilia Lõuna-Ameerika 212 559 428
7 Tšiili lipp Tšiili Santiago Lõuna-Ameerika 19 116 212
8 Kolumbia lipp Kolumbia Bogota Lõuna-Ameerika 50 882 902
9 Costa Rica lipp Costa Rica San José Kesk-Ameerika 5 094 129
10 Kuuba lipp Kuuba Havanna Kariibi mere piirkond 11 326 627
11 Dominica lipp Dominica Roseau Kariibi mere piirkond 71 997
12 Dominikaani Vabariigi lipp Dominikaani Vabariik Santo Domingo Kariibi mere piirkond 10 847 921
13 El Salvadori lipp El Salvador San Salvador Kesk-Ameerika 6 486 216
14 Ecuadori lipp Ecuador Quito Kariibi mere piirkond 17 643 065
15 Grenada lipp Grenada Püha Jüri Kariibi mere piirkond 112 534
16 Guatemala lipp Guatemala Guatemala linn Kesk-Ameerika 17 915 579
17 Haiti lipp Haiti Port-au-Prince Kariibi mere piirkond 11 402 539
18 Hondurase lipp Honduras Tegucigalpa Kesk-Ameerika 9 904 618
19 Jamaica lipp Jamaica Kingston Kariibi mere piirkond 2 961 178
20 Mehhiko lipp Mehhiko Mexico City Põhja-Ameerika 128 932 764
21 Nicaragua lipp Nicaragua Managua Kesk-Ameerika 6 624 565
22 Panama lipp Panama Panama City Kesk-Ameerika 4 314 778
23 Paraguay lipp Paraguay Asunción Lõuna-Ameerika 7 132 549
24 Peruu lipp Peruu Lima Lõuna-Ameerika 32 971 865
25 St.Kittsi ja Nevise lipp St Kitts ja Nevis Basseterre Kariibi mere piirkond 52 441
26 Püha Lucia lipp Püha Lucia Castries Kariibi mere piirkond 181 889
27 St Vincent ja Grenadiinide lipp St Vincent ja Grenadiinid Kingstown Kariibi mere piirkond 110 951
28 Trinidadi ja Tobago lipp Trinidad ja Tobago Hispaania sadam Kariibi mere piirkond 1 399 499
29 Uruguay lipp Uruguay Montevideo Lõuna-Ameerika 3 473 741
30 Venezuela lipp Venezuela Caracas Lõuna-Ameerika 28 435 951

Ladina-Ameerika riikide kaart

Sõna ladina osa viitab ladina icalile kui romaani n keelte päritolule. Sõna otseses mõttes kuuluvad Ladina-Ameerika alla ka riigid ja alad, kus prantsuse keelt räägitakse. See arusaam pole aga saksakeelses piirkonnas üldtunnustatud, vaid on kasutusel USA-s. ÜRO statistikaosakond hõlmab kõiki Kesk-Ameerika (sealhulgas Mehhiko) ja Lõuna-Ameerika riike termini Ladina-Ameerika alla. On ka teisi erinevaid määratlusi:

Muud Ladina-Ameerika määratlused

  • Otseses mõttes hõlmab Ladina-Ameerika ka kõiki Ameerika (ja Kariibi mere) prantsuskeelseid alasid, mis on samuti määratletud USA-s. Selle määratluse järgi kuuluks ka prantsuskeelne Kanada provints Québec teoreetiliselt Ladina-Ameerika koosseisu. Québec asub aga keset Anglo-Ameerikat ja on angloameerika kultuuripiirkonnaga nii tihedalt läbi põimunud, et Québecit ei loeta Ladina-Ameerika osaks – ega ka anglo-Ameerika osaks, sest Québec ei räägi inglise keelt.. Sama kehtib Cajuni kohta Louisianas.
  • Vaatamata oma prantsuse ametlikule keelele on Haiti ühise ajaloo ja Dominikaani Vabariigi piiri tõttu tihedamad sidemed hispaania ja portugali keelt kõnelevate riikidega kui teiste Kariibi mere riikidega. Sel põhjusel arvatakse see mõnikord Ladina-Ameerika alla isegi siis, kui teised Prantsusmaa riigid ja territooriumid pole kaasatud.
  • Arvestades, et Dutchareas räägitakse Aruba, Bonaire ja Curacao papiamento kreooli keelt , millel on osaliselt romaani juured, kuuluvad mõned neist riikidest Ladina-Ameerika määratlusesse.
  • Kolooniaajaloo seisukohalt kuulub kogu Kariibi mere piirkond mõnikord Ladina-Ameerika alla. Rahvusvaheliste organisatsioonide statistikas on see aga tavaliselt eraldi välja toodud ( Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond).
  • Teise USA-s aeg-ajalt kasutatava määratluse kohaselt tähendab Ladina-Ameerika kõiki Ameerika Ühendriikidest lõuna pool asuvaid Ameerika osariike, sealhulgas Belize, Jamaica, Barbados, Trinidad ja Tobago, Guyana, Suriname, Antigua ja Barbuda, Lucia, Dominica, Grenada, St Vincent, St Kitts ja Nevis, Grenadiinid ja Bahama saared.
  • Brasiilias kasutatakse terminit “Ladina-Ameerika” ka hispaaniakeelse Ameerika kohta, sarnaselt mõiste “Euroopa” kasutamisega Ühendkuningriigis.

Latino ja Latina

Latino ehk naissoost Latina tähendab Ladina-Ameerika päritolu isikut. Seda hispaaniakeelse sõna Latinoamericano (“Ladina-Ameerika”) lühivormi kasutatakse peamiselt angloameerika piirkonnas USA kodanike jaoks, kes ise või nende esivanemad on pärit Ladina-Ameerikast ja kelle emakeel on enamasti hispaania või portugali keel. USA-s kasutatakse seda terminit sageli hispaanlaste rühma tähistamiseks sünonüümina – USA-s on latiinod siiski vaid osa hispaanlastest, samas kui USA-s elavad brasiillased peavad end latiinodeks, kuid mitte hispaanlasteks.

Teaduslikus mõttes tähendab latiino ainult Kesk- ja Lõuna-Ameerikast sisserännanud hispaanlasi, kuid mitte Euroopast pärit Hispaania immigrante ja nende järeltulijaid. Seega on tegemist hispaanlastega, aga mitte latiinodega. Seevastu USA-sse sisserännanud brasiillased on latiinod, kuid mitte hispaanlased.

You may also like...