Ladina-Ameerika riikide loetelu
Ladina-Ameerika on kokkuvõtlik ajalooline nimetus Ameerika mandri riikidele, mis on olnud Hispaania, Portugali või Prantsusmaa mõju all ja kus ametlikeks keelteks on hispaania, portugali või prantsuse keel. Geograafiliselt hõlmab Ladina-Ameerika suuremat osa Lõuna-Ameerikast, Kesk-Ameerikast, Mehhikost ja ka mõningaid Kariibi mere saari. Enamik riike koloniseeriti 16. sajandil ja vabanesid 1800. aastate alguses. Keeleline ühtsus on kõige selgem ühendav tegur, Ladina-Ameerika aga väljendab mitmesuguseid kultuurilisi ja ajaloolisi mõjusid.
Teisisõnu, Ladina-Ameerika on poliitiline ja kultuuriline termin, mille eesmärk on eristada Ameerika hispaania- ja portugalikeelseid riike Ameerika ingliskeelsetest riikidest (Angloamerica).
Kui palju riike on Ladina-Ameerikas
Tänapäeva levinud mõiste määratluses hõlmab Ladina-Ameerika ainult neid riike, kus domineerib hispaania või portugali keel. Ladina-Ameerikas on kokku 30 riiki. Nende hulka kuuluvad Mehhiko, Kesk-Ameerika (v.a Belize), Kariibi mere hispaaniakeelsed piirkonnad ja Lõuna-Ameerika riigid (välja arvatud Guyana, Suriname ja Prantsuse Guajaana). Ladina-Ameerika riigid hõlmavad kokku umbes 20 miljonit km² ja rahvaarv on umbes 650 miljonit inimest.
Kõigi Ladina-Ameerika riikide loend
Kolmekümne Ladina-Ameerika riigi täieliku loendi tähestikulises järjekorras leiate järgmisest tabelist:
# | Lipp | Riik | Kapital | Piirkonnad/kontinendid | Rahvaarv |
1 | ![]() |
Antigua ja Barbuda | Püha Johannes | Kariibi mere piirkond | 97 940 |
2 | ![]() |
Argentina | Buenos Aires | Lõuna-Ameerika | 45 195 785 |
3 | ![]() |
Bahama | Nassau | Kariibi mere piirkond | 393 255 |
4 | ![]() |
Barbados | Bridgetown | Kariibi mere piirkond | 287 386 |
5 | ![]() |
Boliivia | La Paz, Sucre | Lõuna-Ameerika | 11 673 032 |
6 | ![]() |
Brasiilia | Brasiilia | Lõuna-Ameerika | 212 559 428 |
7 | ![]() |
Tšiili | Santiago | Lõuna-Ameerika | 19 116 212 |
8 | ![]() |
Kolumbia | Bogota | Lõuna-Ameerika | 50 882 902 |
9 | ![]() |
Costa Rica | San José | Kesk-Ameerika | 5 094 129 |
10 | ![]() |
Kuuba | Havanna | Kariibi mere piirkond | 11 326 627 |
11 | ![]() |
Dominica | Roseau | Kariibi mere piirkond | 71 997 |
12 | ![]() |
Dominikaani Vabariik | Santo Domingo | Kariibi mere piirkond | 10 847 921 |
13 | ![]() |
El Salvador | San Salvador | Kesk-Ameerika | 6 486 216 |
14 | ![]() |
Ecuador | Quito | Kariibi mere piirkond | 17 643 065 |
15 | ![]() |
Grenada | Püha Jüri | Kariibi mere piirkond | 112 534 |
16 | ![]() |
Guatemala | Guatemala linn | Kesk-Ameerika | 17 915 579 |
17 | ![]() |
Haiti | Port-au-Prince | Kariibi mere piirkond | 11 402 539 |
18 | ![]() |
Honduras | Tegucigalpa | Kesk-Ameerika | 9 904 618 |
19 | ![]() |
Jamaica | Kingston | Kariibi mere piirkond | 2 961 178 |
20 | ![]() |
Mehhiko | Mexico City | Põhja-Ameerika | 128 932 764 |
21 | ![]() |
Nicaragua | Managua | Kesk-Ameerika | 6 624 565 |
22 | ![]() |
Panama | Panama City | Kesk-Ameerika | 4 314 778 |
23 | ![]() |
Paraguay | Asunción | Lõuna-Ameerika | 7 132 549 |
24 | ![]() |
Peruu | Lima | Lõuna-Ameerika | 32 971 865 |
25 | ![]() |
St Kitts ja Nevis | Basseterre | Kariibi mere piirkond | 52 441 |
26 | ![]() |
Püha Lucia | Castries | Kariibi mere piirkond | 181 889 |
27 | ![]() |
St Vincent ja Grenadiinid | Kingstown | Kariibi mere piirkond | 110 951 |
28 | ![]() |
Trinidad ja Tobago | Hispaania sadam | Kariibi mere piirkond | 1 399 499 |
29 | ![]() |
Uruguay | Montevideo | Lõuna-Ameerika | 3 473 741 |
30 | ![]() |
Venezuela | Caracas | Lõuna-Ameerika | 28 435 951 |
Ladina-Ameerika riikide kaart
Sõna ladina osa viitab ladina icalile kui romaani n keelte päritolule. Sõna otseses mõttes kuuluvad Ladina-Ameerika alla ka riigid ja alad, kus prantsuse keelt räägitakse. See arusaam pole aga saksakeelses piirkonnas üldtunnustatud, vaid on kasutusel USA-s. ÜRO statistikaosakond hõlmab kõiki Kesk-Ameerika (sealhulgas Mehhiko) ja Lõuna-Ameerika riike termini Ladina-Ameerika alla. On ka teisi erinevaid määratlusi:
Muud Ladina-Ameerika määratlused
- Otseses mõttes hõlmab Ladina-Ameerika ka kõiki Ameerika (ja Kariibi mere) prantsuskeelseid alasid, mis on samuti määratletud USA-s. Selle määratluse järgi kuuluks ka prantsuskeelne Kanada provints Québec teoreetiliselt Ladina-Ameerika koosseisu. Québec asub aga keset Anglo-Ameerikat ja on angloameerika kultuuripiirkonnaga nii tihedalt läbi põimunud, et Québecit ei loeta Ladina-Ameerika osaks – ega ka anglo-Ameerika osaks, sest Québec ei räägi inglise keelt.. Sama kehtib Cajuni kohta Louisianas.
- Vaatamata oma prantsuse ametlikule keelele on Haiti ühise ajaloo ja Dominikaani Vabariigi piiri tõttu tihedamad sidemed hispaania ja portugali keelt kõnelevate riikidega kui teiste Kariibi mere riikidega. Sel põhjusel arvatakse see mõnikord Ladina-Ameerika alla isegi siis, kui teised Prantsusmaa riigid ja territooriumid pole kaasatud.
- Arvestades, et Dutchareas räägitakse Aruba, Bonaire ja Curacao papiamento kreooli keelt , millel on osaliselt romaani juured, kuuluvad mõned neist riikidest Ladina-Ameerika määratlusesse.
- Kolooniaajaloo seisukohalt kuulub kogu Kariibi mere piirkond mõnikord Ladina-Ameerika alla. Rahvusvaheliste organisatsioonide statistikas on see aga tavaliselt eraldi välja toodud ( Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond).
- Teise USA-s aeg-ajalt kasutatava määratluse kohaselt tähendab Ladina-Ameerika kõiki Ameerika Ühendriikidest lõuna pool asuvaid Ameerika osariike, sealhulgas Belize, Jamaica, Barbados, Trinidad ja Tobago, Guyana, Suriname, Antigua ja Barbuda, Lucia, Dominica, Grenada, St Vincent, St Kitts ja Nevis, Grenadiinid ja Bahama saared.
- Brasiilias kasutatakse terminit “Ladina-Ameerika” ka hispaaniakeelse Ameerika kohta, sarnaselt mõiste “Euroopa” kasutamisega Ühendkuningriigis.
Latino ja Latina
Latino ehk naissoost Latina tähendab Ladina-Ameerika päritolu isikut. Seda hispaaniakeelse sõna Latinoamericano (“Ladina-Ameerika”) lühivormi kasutatakse peamiselt angloameerika piirkonnas USA kodanike jaoks, kes ise või nende esivanemad on pärit Ladina-Ameerikast ja kelle emakeel on enamasti hispaania või portugali keel. USA-s kasutatakse seda terminit sageli hispaanlaste rühma tähistamiseks sünonüümina – USA-s on latiinod siiski vaid osa hispaanlastest, samas kui USA-s elavad brasiillased peavad end latiinodeks, kuid mitte hispaanlasteks.
Teaduslikus mõttes tähendab latiino ainult Kesk- ja Lõuna-Ameerikast sisserännanud hispaanlasi, kuid mitte Euroopast pärit Hispaania immigrante ja nende järeltulijaid. Seega on tegemist hispaanlastega, aga mitte latiinodega. Seevastu USA-sse sisserännanud brasiillased on latiinod, kuid mitte hispaanlased.