Riigid Lõuna-Euroopas

Kui palju riike on Lõuna-Euroopas

Euroopa piirkonnana koosneb Lõuna-Euroopa 16 iseseisvast riigist (Albaania, Andorra, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Kreeka, Püha Tool, Itaalia, Malta, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Portugal, San Marino, Serbia, Sloveenia, Hispaania, Türgi) ja 1 territoorium (Gibraltar). Vaata allpool Lõuna-Euroopa riikide ja sõltuvuspiirkondade loendit rahvastiku järgi. Lisaks leiate need kõik selle lehe lõpust tähestikulises järjekorras.

1. Albaania

Albaania on vabariik Lõuna-Euroopas Balkanil ja piirneb Montenegro, Kosovo, Makedoonia ja Kreekaga. Albaania pealinn on Tirana ja ametlik keel on albaania keel.

Pealinn: Tirana Pindala: 28 750 km² Keel: albaania Valuuta: Lek

2. Andorra

Andorra on väike vürstiriik Edela-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril. Pealinn on Andorra la Vella ja ametlik keel on katalaani keel.

Pealinn: Andorra la Vella Pindala: 470 km² Keel: katalaani Valuuta: euro

3. Bosnia ja Hertsegoviina

Bosnia ja Hertsegoviina on Lõuna-Euroopa Liitvabariik Balkanil, mis piirneb Horvaatia, Serbia ja Montenegroga. Riigis on veidi rohkem kui 3,8 miljonit elanikku ja seal elab kolm põhiseaduslikku etnilist rühma: bosnialased, serblased ja horvaadid.

Pealinn: Sarajevo Pindala: 51 200 km² Keel: bosnia Valuuta: kabriolettmark

4. Horvaatia

Horvaatia, ametlikult Horvaatia Vabariik, on vabariik Kesk-/Kagu-Euroopas. Horvaatia piirneb idas Bosnia ja Hertsegoviina ja Serbiaga, põhjas Sloveeniaga, kirdes Ungariga ja lõunas Montenegroga.

Pealinn: Zagreb Pindala: 56 590 km² Keel: horvaadi Valuuta: kuna

5. Kreeka

Kreeka, ametlikult Kreeka Vabariik või Kreeka Vabariik, on vabariik Lõuna-Euroopas Balkanil. Kreeka piirneb põhjas Albaania, Makedoonia ja Bulgaariaga ning idas Türgiga.

Pealinn: Ateena Pindala: 131 960 km² Keel: kreeka Valuuta: euro

6. Itaalia

Itaalia, ametlikult Itaalia Vabariik, on ühtne parlamentaarne vabariik Lõuna-Euroopas. Siin riigilehel on uudised, linkide näpunäited, saatkonna värsked uudised, välisministeeriumi reisiinfo, meie agentide kontaktandmed, riigis toimuvad sündmused ja võimalus võtta ühendust Itaalias elavate rootslastega.

Pealinn: Rooma Pindala: 301 340 km² Keel: itaalia Valuuta: euro

7. Malta

Malta, ametlikult Malta Vabariik, on saareriik Vahemere keskosas, mis asub lõunas Liibüa ja põhjas Itaalia vahel. Läänele lähim riik on Tuneesia ja otse ida suunas Kreeka koos Kreeta saarega.

Pealinn: Valletta Pindala: 320 km² Keeled: malta ja inglise keel Valuuta: euro

8. Montenegro

Montenegro on vabariik, mis asub Aadria mere ääres Lõuna-Euroopas, Balkanil. Montenegro piirneb põhjas Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga, idas Serbia ja Kosovoga ning lõunas Albaaniaga. Pealinn on Podgorica.

Pealinn: Podgorica Pindala: 13 810 km² Keel: Montenegro Valuuta: euro

9. Põhja-Makedoonia

Makedoonia, ametlikult Makedoonia Vabariik, on olnud vabariik Lõuna-Euroopas, Balkanil alates kommunismi kokkuvarisemisest endises Jugoslaavias.

Pealinn: Skopje Pindala: 25 710 km² Keel: makedoonia Valuuta: Makedoonia dinaar

10. Portugal

Portugal on vabariik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Pealinn: Lissabon Pindala: 92 090 km² Keel: portugali Valuuta: euro

11. San Marino

San Marino, ametlikult San Marino Vabariik, on vabariik, mis asub Lõuna-Euroopas Apenniini poolsaarel ja on täielikult ümbritsetud Itaaliaga. San Marino on üks Euroopa mikroriike. Selle elanikke nimetatakse sanmarinieriteks.

Pealinn: San Marino Pindala: 60 km² Keel: itaalia Valuuta: euro

12. Serbia

Serbia, ametlikult Serbia Vabariik, on riik Balkanil Lõuna-Euroopas.

Pealinn: Belgrad Pindala: 88 360 km² Keel: serbia Valuuta: Serbia dinaar

13. Sloveenia

Sloveenia, ametlikult Sloveenia Vabariik, on vabariik Kesk-Euroopas. Riik piirneb Itaalia, Austria, Ungari ja Horvaatiaga.

Pealinn: Ljubljana Pindala: 20 270 km² Keel: sloveenia Valuuta: euro

14. Hispaania

Hispaania, ametlikult Hispaania Kuningriik, on riik ja Euroopa Liidu liikmesriik, mis asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Pealinn: Madrid Pindala: 505 370 km² Keel: hispaania Valuuta: euro

15. Türgi

Türgi, ametlikult Türgi Vabariik, on Euraasia riik, mis ulatub üle Anatoolia poolsaare Edela-Aasias ja Ida-Traakia Balkani poolsaarel Kagu-Euroopas.

Pealinn: Ankara Pindala: 783 560 km² Keel: türgi Valuuta: Türgi liir

16. Vatikan

Vatikan on sõltumatu mikrostaat, mis asub enklaavina Itaalia pealinnas Roomas. Siin maal on uudiseid, linkide näpunäiteid, värskeid uudiseid saatkonnast, reisiinfot välisministeeriumist, meie agentide kontaktandmeid, riigis toimuvaid sündmusi ja võimalust kontakteeruda Eestis elavate rootslastega. Vatikan.

Pealinn: Vatikan Pindala: 0,44 km² Keel: itaalia Valuuta: euro

Loetelu Lõuna-Euroopa riikidest ja nende pealinnadest

Nagu eespool märgitud, on Lõuna-Euroopas 3 iseseisvat riiki. Nende hulgas on suurim riik Türgi ja väikseim Püha Tool. Pealinnadega Lõuna-Euroopa riikide täielik loetelu  on toodud allolevas tabelis, reastatud viimase rahvaarvu järgi.

Koht	Iseseisev riik	Praegune elanikkond	Kapital
1	Türgi	82 003 882	Ankara
2	Itaalia	60 375 749	Rooma
3	Hispaania	46 733 038	Madrid
4	Kreeka	10 741 165	Ateena
5	Portugal	10 276 617	Lissabon
6	Serbia	7 001 444	Belgrad
7	Horvaatia	4 130 304	Zagreb
8	Bosnia ja Hertsegoviina	3 301 000	Sarajevo
9	Albaania	2 862 427	Tirana
10	Sloveenia	2 080 908	Ljubljana
11	Põhja-Makedoonia	2 075 301	Skopje
12	Montenegro	622 359	Podgorica
13	Malta	475 701	Valletta
14	Andorra	76 177	Andorra la Vella
15	San Marino	33 422	San Marino
16	Püha Tool	799	Vatikan

Territooriumid Lõuna-Euroopas

Sõltuv territoorium	Rahvaarv	Territoorium
Gibraltar	33 701	Ühendkuningriik

Lõuna-Euroopa riikide kaart

 

Lõuna-Euroopa riikide ja sõltuvuspiirkondade tähestikuline loetelu

Kokkuvõttes on Lõuna-Euroopas kokku 17 iseseisvat riiki ja sõltuvat territooriumi. Lõuna-Euroopa riikide ja sõltuvuspiirkondade täielikku loendit tähestikulises järjekorras vaadake järgmiselt:

1. Albaania
2. Andorra
3. Bosnia ja Hertsegoviina
4. Horvaatia
5. Gibraltar ( Ühendkuningriik )
6. Kreeka
7. Püha Tool
8. Itaalia
9. Malta
10. Montenegro
11. Põhja-Makedoonia
12. Portugal
13. San Marino
14. Serbia
15. Sloveenia
16. Hispaania
17. Türgi

Lõuna-Euroopa lühiajalugu

Muistsed tsivilisatsioonid

Kreeka

Lõuna-Euroopat, eriti Kreekat, peetakse sageli lääne tsivilisatsiooni hälliks. Minose tsivilisatsioon Kreetal (umbes 3000-1450 e.m.a) ja Mükeene tsivilisatsioon Mandri-Kreekas (umbes 1600-1100 e.m.a) panid varakult kultuurilise aluse. Klassikalisel perioodil (5.–4. sajand e.m.a.) tekkisid linnriigid nagu Ateena ja Sparta, mis olid olulised nende panuse poolest demokraatiasse, filosoofiasse ja kunstidesse. Kreeka kultuur ja poliitiline mõju laienes dramaatiliselt Aleksander Suure (356–323 e.m.a) ajal, kelle vallutused levitasid hellenistlikku kultuuri üle Vahemere ja Aasiasse.

Rooma

Paralleelselt Kreeka arenguga tõusis Rooma väikesest linnriigist, mis asutati 8. sajandil e.m.a. 3. sajandiks e.m.a oli Rooma hakanud muutuma tohutuks impeeriumiks. Rooma Vabariik (509–27 eKr) ja hiljem Rooma impeerium (27 eKr–476 e.m.a) domineerisid sajandeid Lõuna-Euroopas ja Vahemere piirkonnas. Rooma õigus, inseneriteadus ja kultuurisaavutused mõjutasid sügavalt Euroopat ja läänemaailma laiemalt. Pax Romana (27 eKr–180 e.m.a) tähistas suhtelise rahu ja stabiilsuse perioodi kogu impeeriumis.

keskaeg

Bütsantsi impeerium

Pärast Lääne-Rooma impeeriumi langemist aastal 476 e.m.a jätkas Konstantinoopoli (tänapäeva Istanbul) keskusega Ida-Rooma impeerium ehk Bütsantsi impeerium õitsengut. Bütsantsi impeerium säilitas Rooma ja Kreeka traditsioonid, arendades samal ajal oma ainulaadset kultuuri, mis mõjutas oluliselt ida-õigeusu kristlust ja slaavi maailma. Märkimisväärsed keisrid nagu Justinianus I (527–565 e.m.a.) püüdsid kaotatud lääneterritooriume tagasi vallutada ja kodifitseerisid Rooma õiguse Corpus Juris Civilisesse.

Islami vallutused

7. ja 8. sajand tõid Lõuna-Euroopasse islami esiletõusuga olulisi muutusi. Omajaadide kalifaat vallutas kiiresti suure osa Pürenee poolsaarest, rajades Al-Andaluse. Sellel perioodil tehti märkimisväärseid edusamme teaduses, kultuuris ja arhitektuuris ning linnadest nagu Cordoba said õppimise ja kultuurivahetuse keskused.

Keskaegsed kuningriigid ja reconquista

Karolingide impeeriumi killustumine 9. sajandil viis mitme keskaegse kuningriigi tekkeni Lõuna-Euroopas. Pürenee poolsaarel algas tõsiselt kristlik reconquista, mille eesmärk oli territooriumide tagasinõudmine moslemite võimu alt. 15. sajandi lõpuks olid kristlikud Kastiilia, Aragoni ja Portugali kuningriigid lõpetanud Reconquista, mis kulmineerus Granada sügisel 1492. aastal.

Renessanss ja varauusaeg

Itaalia renessanss

Renessanss, mis sai alguse Itaaliast 14. sajandil, oli periood, mil tekkis uuesti huvi klassikalise antiigi vastu, mis õhutas enneolematuid arenguid kunstis, teaduses ja mõtlemises. Sellised linnad nagu Firenze, Veneetsia ja Rooma muutusid elavateks kultuurikeskusteks. Sellised tegelased nagu Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Galileo Galilei andsid püsiva panuse erinevatesse valdkondadesse, kujundades lääne tsivilisatsiooni kulgu.

Uurimise ajastu

15. ja 16. sajand tähistasid Lõuna-Euroopa suurvõimude, nagu Portugali ja Hispaania, poolt juhitud uurimisajastut. Sellised pioneerid nagu Christopher Columbus ja Vasco da Gama laiendasid Euroopa silmaringi, mille tulemusel avastati uus maailm ja mereteed Aasiasse. See ajastu suurendas märkimisväärselt nende rahvaste majandust ja globaalset mõju, kuid algatas ka sajandeid kestnud kolonialismi ja sellega kaasnenud ärakasutamise.

Kaasaegne ajastu

Valgustus ja revolutsioonid

17. ja 18. sajandi valgustusajastul, mis oli üleeuroopaline, oli Lõuna-Euroopas märkimisväärne mõju. Valgustuslikud ideed mõistuse, üksikisiku õiguste ja valitsemise kohta mõjutasid revolutsioonilisi liikumisi. Napoleoni sõjad (1803–1815) muutsid poliitilisi piire ja tekitasid natsionalistlikke tundeid. 19. sajandi alguses toimus Kreeka iseseisvussõda (1821–1830) ning ühinemisliikumised Itaalias (Risorgimento) ja Hispaanias.

Industrialiseerumine ja poliitilised muutused

Lõuna-Euroopas toimus 19. sajandil erinev industrialiseerimismäär. Itaalia ja Hispaania seisid silmitsi suurte väljakutsetega, kuna poliitiline ebastabiilsus ja majanduslik ebavõrdsus takistasid kiiret tööstuse kasvu. Sellegipoolest nähti sajandi teisel poolel edusamme uute infrastruktuuride, näiteks raudteede ja täiustatud põllumajandustavaga.

20. sajandi segadus

20. sajand tõi kaasa põhjalikud muutused ja väljakutsed. Esimesel ja teisel maailmasõjal oli Lõuna-Euroopale laastav mõju. Mussolini ajal tõusid Itaalias fašistlikud režiimid ja Franco ajal Hispaanias esile jõhkrad tsiviilkonfliktid ja repressioonid. Sõjajärgsel perioodil toimus taastumine ja lõimumine laiematesse Euroopa raamistikesse nagu Euroopa Liit.

Kaasaegsed arengud

20. sajandi teist poolt ja 21. sajandi algust on iseloomustanud majanduslik areng, demokratiseerumine ja integreerumine Euroopa Liitu. Lõuna-Euroopa, mis hõlmab selliseid riike nagu Itaalia, Hispaania, Kreeka ja Portugal, võitleb jätkuvalt majanduslike väljakutsete, poliitiliste muutuste ning globaliseerumise ja rände mõjudega. Sellest hoolimata jääb piirkond Euroopa kultuurilise ja ajaloolise gobelään oluliseks osaks.