Lääne-Euroopa riigid

Mitu riiki Lääne-Euroopas

Euroopa piirkonnana koosneb Lääne-Euroopa 9  iseseisvast riigist (Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Liechtenstein, Luksemburg, Monaco, Holland, Šveits) ja 2 territooriumist (Guernsey, Jersey). Vaata allpool Lääne-Euroopa riikide ja sõltuvuspiirkondade loendit rahvastiku järgi. Lisaks leiate need kõik selle lehe lõpust tähestikulises järjekorras.

1. Austria

Austria, ametlikult Austria Vabariik, on merepiirita riik Kesk-Euroopas. Austria piirneb põhjas Saksamaa ja Tšehhi Vabariigiga, idas Slovakkia ja Ungariga, lõunas Sloveenia ja Itaaliaga ning läänes Šveitsi ja Liechtensteiniga.

Pealinn: Viin Pindala: 83 879 km² Keel: saksa Valuuta: euro

2. Belgia

Belgia on konstitutsiooniline monarhia Lääne-Euroopas ja piirneb Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburgi ja Hollandiga. Belgia on ELi peakorteri ja mitmete suurte rahvusvaheliste organisatsioonide asukoht. Belgias elab umbes 11 miljonit inimest ja kahte suurimat piirkonda nimetatakse Flandriaks, mis asub Valloonia põhjaosas ja prantsuskeelses lõunapiirkonnas.

Pealinn: Brüssel Pindala: 30 530 km² Keeled: prantsuse, saksa ja hollandi Valuuta: euro

3. Prantsusmaa

Prantsusmaa, ametlikult Prantsusmaa Vabariik või teise võimalusena Prantsuse Vabariik, on vabariik Lääne-Euroopas. Prantsusmaal on rannik Atlandi ookeani, La Manche’i ja Vahemereni.

Pealinn: Pariis Pindala: 549 190 km² Keel: prantsuse Valuuta: euro

4. Saksamaa

Saksamaa, ametlikult Saksamaa Liitvabariik, on Kesk-Euroopas asuv liitriik, mis koosneb 16 osariigist. Saksamaa on üks maailma juhtivaid tööstusriike.

Pealinn: Berliin Pindala: 357 120 km² Keel: saksa Valuuta: euro

5. Liechtenstein

Liechtenstein, ametlikult Liechtensteini Vürstiriik, on iseseisev põhiseaduslik monarhia Kesk-Euroopa Alpides, mis asub Šveitsi ja Austria vahel. Liechtenstein on üks Euroopa mikroriike.

Pealinn: Vaduz Pindala: 160 km² Keel: saksa Valuuta: Šveitsi frank

6. Luksemburg

Luksemburg, ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik, on riik, mis asub Lääne-Euroopas. Riik piirneb läänes ja põhjas Belgiaga, idas Saksamaaga ja lõunas Prantsusmaaga.

Pealinn: Luksemburg Pindala: 2590 km² Keel: Luksemburgi Valuuta: euro

7. Monaco

Monaco, ametlikult Monaco Vürstiriik, on põhiseadusliku monarhiaga mikrostaat, mis asub Lõuna-Prantsusmaal Lääne-Euroopas.

Pealinn: Monaco Pindala: 2,1 km² Keeled: prantsuse Valuuta: euro

8. Holland

Holland, ametlikult Hollandi Kuningriik, on riik Lääne-Euroopas. Riik piirneb põhjas ja läänes Põhjamerega, lõunas Belgia ja idas Saksamaaga. Madalmaad hõlmavad ka Bonaire’i, Saba ja Sint Eustatiuse omavalitsusi Kariibi mere piirkonnas.

Pealinn: Amsterdam Pindala: 41 540 km² Keel: hollandi Valuuta: euro

9. Šveits

Šveits ehk ametlikult Šveitsi Konföderatsioon on Kesk-Euroopa föderatsioon, mis piirneb Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Austria ja Liechtensteiniga.

Pealinn: Bern Pindala: 41 280 km² Keeled: saksa, prantsuse ja itaalia Valuuta: Šveitsi frank

Lääne-Euroopa riikide ja nende pealinnade loend

Nagu eespool märgitud, on Lääne-Euroopas 3 iseseisvat riiki. Nende hulgas on suurim riik Saksamaa ja väikseim Monaco. Pealinnadega Lääne-Euroopa riikide täielik loetelu  on toodud allolevas tabelis, järjestatuna viimase rahvaarvu järgi.

Territooriumid Lääne-Euroopas

Lääne-Euroopa riikide kaart

Lühike Lääne-Euroopa ajalugu

Muistsed tsivilisatsioonid ja varane ajalugu

Eelajalooline aeg ja varased elanikud

Lääne-Euroopal, sealhulgas tänapäeva Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Belgias ja Šveitsis, on rikkalik eelajalooline pärand. Paleoliitikumi ajastul tekkisid varajased inimasustused, kuulsad Lascaux’ koopamaalid Prantsusmaal pärinevad umbes 17 000 eKr. Neoliitikum tõi kaasa põllumajandustavad, mille tulemusel tekkisid Bretagne’is püsivad asulad ja megaliitsed struktuurid, nagu Carnaci kivid.

Keldi hõimud ja roomlaste vallutamine

Esimesel aastatuhandel eKr domineerisid Lääne-Euroopas keldi hõimud, nagu gallid, britid ja ibeerlased. Need hõimud lõid arenenud metallitöötlemis- ja kaubandusvõrgustikega keerukaid ühiskondi. Rooma Gallia (tänapäeva Prantsusmaa ja seda ümbritsevad piirkonnad) vallutamine algas Julius Caesari juhtimisel aastal 58 eKr, mis viis nende alade integreerimiseni Rooma impeeriumiga. Rooma periood tõi kaasa linnastumise, infrastruktuuri arendamise ja kultuurilise assimilatsiooni, jättes püsiva pärandi teede, akveduktide ja ladinakeelsete keelte näol.

keskaeg

Frangi kuningriigid ja Karolingide impeerium

Lääne-Rooma impeeriumi allakäik 5. sajandil e.m.a tõi kaasa germaani kuningriikide, eelkõige frankide tõusu. Kuningas Clovis I juhtimisel rajasid frangid Galliasse võimsa kuningriigi. Karolingide dünastia, eriti Karl Suure (768–814 e.m.a.) ajal, laiendas Frangi impeeriumi suures osas Lääne- ja Kesk-Euroopas, edendades õppimise ja kultuuri taaselustamist, mida tuntakse Karolingide renessansina.

Feodalism ja Püha Rooma impeerium

Karolingide impeeriumi killustumine tõi kaasa feodalismi, maaomandil ja vasallaažil põhineva detsentraliseeritud valitsemissüsteemi väljakujunemise. Püha Rooma impeerium, mis asutati aastal 962 e.m.a koos Otto I kroonimisega, püüdis taaselustada Karl Suure impeeriumi pärandit, kuigi see jäi lõdvaks riikide konföderatsiooniks. Sellel perioodil tekkisid ka mõjukad kloostrikeskused ja ülikoolid, mis aitasid kaasa Lääne-Euroopa intellektuaalsele ja kultuurilisele arengule.

Renessanss ja varauusaeg

Renessanss ja kultuuriline õitseng

14. sajandil Itaalias alanud renessanss levis 15. sajandiks Lääne-Euroopasse, kutsudes esile kultuurilise ja intellektuaalse elavnemise. Prantsusmaa, Madalmaad ja Saksamaa said kunsti- ja teadusuuenduste keskusteks. Sellised tegelased nagu Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Erasmus andsid olulise panuse kunsti, teadusesse ja humanismi. Trükipressi leiutamine Johannes Gutenbergi poolt 15. sajandi keskel muutis teadmiste levikut.

Reformatsioon ja usukonflikt

16. sajand tõi kaasa protestantliku reformatsiooni, mille algatas Martin Lutheri 95 teesi 1517. aastal. See religioosne murrang tõi kaasa läänekristluse killustumise ja märkimisväärsete poliitiliste ja sotsiaalsete konfliktide, sealhulgas Kolmekümneaastase sõja (1618–1648). Vestfaali rahu 1648. aastal lõpetas sõja ning kehtestas riigi suveräänsuse ja ususallivuse põhimõtted, kujundades ümber Lääne-Euroopa poliitilise maastiku.

Valgustusajastu ja revolutsioonid

Valgustus

18. sajandi valgustusajastu oli intellektuaalse ja filosoofilise kasvu periood, mis rõhutas mõistust, üksikisiku õigusi ja teaduslikku uurimist. Filosoofid nagu Voltaire, Rousseau ja Kant mõjutasid poliitilist mõtlemist ja aitasid kaasa kaasaegsete demokraatlike põhimõtete arengule. Valgustusaja ideaalid panid aluse revolutsioonilistele liikumistele kogu Euroopas.

Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni ajastu

Prantsuse revolutsioon (1789–1799) muutis põhjalikult Lääne-Euroopat, kukutas monarhia ja rajas vabariigi, mis põhineb vabaduse, võrdsuse ja vendluse põhimõtetel. Napoleon Bonaparte’i hilisem tõus viis Napoleoni sõdadeni (1803–1815), mis kujundas ümber Euroopa poliitilisi piire ja levitas revolutsioonilisi ideaale kogu kontinendil. Viini kongress (1814–1815) püüdis pärast Napoleoni lüüasaamist taastada Euroopas stabiilsuse ja jõudude tasakaalu.

Industrialiseerimine ja uusaeg

Tööstusrevolutsioon

18. sajandi lõpus ja 19. sajandil toimus tööstusrevolutsioon, mis sai alguse Suurbritanniast ja levis üle Lääne-Euroopa. See periood tõi kaasa olulisi tehnoloogilisi edusamme, linnastumise ja majanduskasvu, muutes Lääne-Euroopa ühiskonnad agraarmajandusest tööstusmajanduseks. Raudteed, tehased ja uued sidemeetodid, nagu telegraaf, muutsid igapäevaelus ja töös revolutsiooni.

Maailmasõjad ja nende tagajärjed

20. sajandit iseloomustas kaks laastavat maailmasõda. Esimene maailmasõda (1914–1918) tõi kaasa tohutu inimohvrite ja poliitilise murrangu, mis viis impeeriumide lagunemiseni ja riigipiiride ümberjoonistamiseni. Teine maailmasõda (1939–1945) avaldas veelgi sügavamat mõju, põhjustades ulatuslikku hävingut ning viis Saksamaa jagamiseni ja külma sõja korra kehtestamiseni. Sõjajärgsel perioodil tekkis Euroopa Liit (EL), mille eesmärk on edendada majanduskoostööd ja ennetada tulevasi konflikte.

Kaasaegsed arengud

Euroopa integratsioon

20. sajandi teist poolt ja 21. sajandi algust on iseloomustanud Euroopa integratsiooni suurenemine. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) moodustamine 1957. aastal, millest kujunes välja EL, on soodustanud majanduskoostööd, poliitilist stabiilsust ja ühtse turu loomist. Lääne-Euroopa riigid on selles protsessis mänginud juhtivat rolli, edendades ühtsuse ja kollektiivse julgeoleku poliitikat.

Kaasaegsed väljakutsed

Lääne-Euroopa seisab täna silmitsi paljude väljakutsetega, sealhulgas majanduslikud erinevused, rändeprobleemid ja populistlike liikumiste tõus. Piirkond võitleb jätkuvalt Brexiti, keskkonnasäästlikkuse ja globaliseerumise tagajärgedega. Vaatamata nendele väljakutsetele on Lääne-Euroopa endiselt kultuuri-, majandus- ja poliitikavaldkonnas ülemaailmne liider.