Ida-Euroopa riigid
Ida-Euroopa riigid on rühmitatud nende kultuuriliste ja ajalooliste tunnuste järgi. Ühest küljest koondavad nad õigeusu kiriku mõju alla sattunud riike, kus on slaavi keel. Paljud neist, nagu Serbia, Montenegro, Horvaatia, olid Türgi-Ottomani impeeriumi domineerimise all. Seetõttu leiame seal palju sajandeid tagasi asutatud moslemeid.
Teisest küljest olid sellised piirkonnad nagu Ungari, Tšehhi ja Slovakkia osa Austria-Ungari impeeriumist. Neil on läänelähedane kultuur, kuigi Rooma impeerium neid ei okupeerinud.
Kui palju riike Ida-Euroopas
Euroopa piirkonnana koosneb Ida-Euroopa 10 iseseisvast riigist (Valgevene, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Ungari, Moldova, Poola, Rumeenia, Venemaa, Slovakkia, Ukraina). Vaata allpool Ida-Euroopa riikide ja sõltuvuspiirkondade loendit rahvastiku järgi. Lisaks leiate need kõik selle lehe lõpust tähestikulises järjekorras.
1. Valgevene
Valgevene, ametlikult Valgevene Vabariik, on riik Ida-Euroopas. Riik on siseriik ja piirneb Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Ukrainaga.
 |
|
2. Bulgaaria
Bulgaaria on vabariik Lõuna-Euroopas Balkani kirdeosas, mis piirneb põhjas Rumeeniaga, läänes Serbia ja Makedooniaga ning lõunas Kreeka ja Türgiga ning idas Musta mere rannikuga. Bulgaarias elab umbes 7,2 miljonit elanikku ning Sofia on pealinn ja suurim linn.
 |
|
3. Tšehhi
Tšehhi Vabariik, ametlikult Tšehhi Vabariik, on Kesk-Euroopa riik ja Euroopa Liidu liige.
 |
|
4. Ungari
Ungari on vabariik Kesk-Euroopas. Ungari pealinn on Budapest. Riik piirneb Austria, Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia ja Sloveeniaga. Ungari pärineb 9. sajandist ja elanikkond räägib ugri keelt ungari keeles.
 |
|
5. Moldova
Moldova, ametlikult Moldova Vabariik, on vabariik Ida-Euroopas, mis piirneb Rumeenia ja Ukrainaga. Riigis elab 3,5 miljonit inimest.
 |
|
6. Poola
Poola, ametlikult Poola Vabariik, on vabariik Kesk-Euroopas. Poola piirneb läänes Saksamaaga, lõunas Tšehhi ja Slovakkiaga, idas Ukraina ja Valgevenega ning põhjas Leedu ja Venemaaga.
 |
|
7. Rumeenia
Rumeenia on vabariik Ida-Euroopas. Riik piirneb põhjas Ukrainaga, idas Moldova ja Musta merega, lõunas Bulgaariaga, piki Doonau jõge ning läänes Ungari ja Serbiaga.
 |
|
8. Venemaa
Venemaa, ametlikult Vene Föderatsioon, on föderaalne vabariik, mis hõlmab suurt osa Ida-Euroopast ja kogu Põhja-Aasiast.
 |
|
9. Slovakkia
Slovakkia on Kesk-Euroopa vabariik, mis piirneb Poola, Ukraina, Ungari, Austria ja Tšehhi Vabariigiga.
 |
|
10. Ukraina
Ukraina on riik Ida-Euroopas. See piirneb Rumeenia, Moldova, Ungari, Slovakkia, Poola, Valgevene ja Venemaaga. Lõunas on riigil Musta mere äärne rannik.
 |
|
Ida-Euroopa riikide ja nende pealinnade loetelu
Nagu eespool märgitud, on Ida-Euroopas 3 iseseisvat riiki. Nende hulgas on suurim riik Venemaa ja väikseim Moldova. Pealinnadega Ida-Euroopa riikide täielik loetelu on toodud allolevas tabelis, reastatud viimase rahvaarvu järgi.
| Koht | Iseseisev riik | Praegune elanikkond | Kapital |
| 1 | Venemaa | 146 793 744 | Moskva |
| 2 | Ukraina | 42 079 547 | Kiiev |
| 3 | Poola | 38 413 000 | Varssavi |
| 4 | Rumeenia | 19 523 621 | Bukarest |
| 5 | Tšehhi Vabariik | 10 652 812 | Praha |
| 6 | Ungari | 9 764 000 | Budapest |
| 7 | Valgevene | 9 465 300 | Minsk |
| 8 | Bulgaaria | 7 000 039 | Sofia |
| 9 | Slovakkia | 5 450 421 | Bratislava |
| 10 | Moldova | 3 547 539 | Chişinău |
Ida-Euroopa riikide kaart
Ida-Euroopa lühiajalugu
Vana- ja varakeskaeg
Varased tsivilisatsioonid ja hõimuühiskonnad
Ida-Euroopal, mis hõlmab selliseid piirkondi nagu Balkan, Balti riigid ja idaslaavi maad, on mitmekesine ja keeruline ajalugu. Varasemate elanike hulka kuulusid Balkanil traaklased, illüürlased ja daaklased ning põhjas balti hõimud. Sküüdid ja sarmaatlased rändasid steppides ringi, samas kui slaavi hõimud asusid piirkonda elama umbes 5. sajandil e.m.a., moodustades tulevaste riikide aluse.
Bütsantsi mõju ja slaavi ekspansioon
Bütsantsi impeerium mõjutas oluliselt Balkanit, levitades kristlust, kunsti ja arhitektuuri. Ida-õigeusu kirik mängis olulist rolli Ida-Euroopa kultuurilise ja usulise identiteedi kujundamisel. Slaavi hõimud, sealhulgas kaasaegsete venelaste, ukrainlaste ja valgevenelaste esivanemad, laienesid Ida-Euroopasse, lõimudes kohalike elanikega ja rajades varakult poliitikaid.
Kõrgkeskaeg
Kiievi Venemaa ja vürstiriikide tõus
Kiievi Venemaa kujunemine 9. sajandil tähistas Ida-Euroopa ajaloos olulist arengut. Varanglaste asutatud Kiievi-Venemaa sai võimsaks slaavi hõimude föderatsiooniks Kiievi suurvürsti juhtimisel. Kiievi-Vene ristiusustamine 988. aastal vürst Vladimir Suure ajal muutis idapoolse õigeusu domineerivaks religiooniks.
Mongolite sissetung ja kuldhord
13. sajandil laastas mongolite sissetung Ida-Euroopat, mille tulemusel alistas Kuldhordi Kiievi Venemaa. Mongolite ike mõjutas piirkonda põhjalikult, põhjustades poliitilist killustatust ja majanduslikke raskusi. Kuid mõned vürstiriigid, nagu Moskva, hakkasid mongolitega koostööd tehes ja järk-järgult iseseisvust kinnitades võimule tõusma.
Hiliskeskaeg ja varauusaeg
Poola-Leedu Rahvaste Ühenduse tõus
14. ja 15. sajandil tekkis Poola-Leedu Rahvaste Ühendus, võimas riik, mis moodustati Krewo liidu (1385) ja Lublini uniooni (1569) kaudu. Rahvaste Ühendusest sai üks suurimaid ja rahvarohkemaid riike Euroopas, mida iseloomustas ainulaadne “Kuldse vabaduse” süsteem, mis andis aadlile märkimisväärsed poliitilised õigused.
Ottomani ekspansioon ja Habsburgide mõju
Osmani impeeriumi laienemine Balkanile 14. ja 15. sajandil mõjutas oluliselt Ida-Euroopat. Konstantinoopoli langemine 1453. aastal tähistas Osmanite domineerimise algust Kagu-Euroopas, mis tõi kaasa Türgi sajanditepikkuse mõju selles piirkonnas. Samal ajal laiendasid Habsburgid oma kontrolli osade Ida-Euroopa üle, eriti Ungaris ja Lääne-Balkanil, aidates kaasa keerulisele poliitilisele maastikule.
Moodne periood
Poola jagamised ja Venemaa tõus
18. sajandi lõpus jagasid Venemaa, Preisimaa ja Austria Poola (1772, 1793, 1795), mis viis Poola-Leedu Rahvaste Ühenduse kadumiseni kaardilt. Vahepeal laiendas Vene impeerium oma territooriumi, muutudes Ida-Euroopas domineerivaks jõuks. Vene impeeriumi tõus selliste juhtide nagu Peeter Suure ja Katariina Suure juhtimisel tõi kaasa märkimisväärseid moderniseerimispüüdlusi ja territoriaalset laienemist.
Rahvuslus ja iseseisvusliikumised
19. sajandit iseloomustas natsionalismi ja iseseisvusliikumise tõus Ida-Euroopas. Osmanite impeeriumi allakäik ja Habsburgide kontrolli nõrgenemine võimaldasid uute rahvusriikide tekkimist. Kreeka iseseisvussõda (1821–1830) inspireeris teisi Balkani riike iseseisvust taotlema. Märkimisväärset mõju avaldasid ka 1848. aasta revolutsioonid, mis soodustasid rahvusteadvust ja poliitilisi muutusi.
20. sajandi segadus
Esimene maailmasõda ja Versailles’ leping
Esimene maailmasõda ja sellele järgnenud Versailles’ leping (1919) muutsid Ida-Euroopat dramaatiliselt. Impeeriumide kokkuvarisemine tõi kaasa uute riikide loomise, sealhulgas Poola, Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia. Sõdadevahelist perioodi iseloomustasid poliitiline ebastabiilsus, majanduslikud väljakutsed ja autoritaarsete režiimide esilekerkimine.
II maailmasõda ja Nõukogude ülemvõim
Teine maailmasõda tõi Ida-Euroopale laastamistööd ning piirkonnas toimusid märkimisväärsed lahingud ja julmused. Natside okupatsioonil ja holokaustil oli Ida-Euroopa elanikkonnale sügav mõju. Pärast sõda kehtestas Nõukogude Liit kontrolli Ida-Euroopa üle, mis viis Moskvaga joondunud kommunistlike valitsuste moodustamiseni. Raudne eesriie lõhestas Euroopa, tekitades geopoliitilise ja ideoloogilise lõhe, mis kestis külma sõja lõpuni.
Kaasaegsed arengud
Kommunismi langus ja demokraatlikud üleminekud
20. sajandi lõpus varisesid kommunistlikud režiimid kogu Ida-Euroopas, alustades Solidaarsuse liikumisest Poolas ja kulmineerudes Berliini müüri langemisega 1989. aastal. Järgnenud Nõukogude Liidu lagunemine 1991. aastal võimaldas Balti riikidel iseseisvuda ja teised Ida-Euroopa riigid. Need riigid asusid teele demokraatia, turumajanduse ja lääne institutsioonidega lõimumise suunas.
Euroopa Liidu integratsioon ja kaasaegsed väljakutsed
21. sajandil ühinesid paljud Ida-Euroopa riigid Euroopa Liidu ja NATO-ga, taotledes stabiilsust, julgeolekut ja majanduskasvu. Piirkond seisab aga silmitsi jätkuvate väljakutsetega, sealhulgas poliitiline korruptsioon, majanduslikud ebavõrdsused ja pinged Venemaaga. Konfliktid, nagu sõda Ukrainas, rõhutavad Ida-Euroopa jätkuvat geopoliitilist volatiilsust.
