Aafrika riikide loend (tähestikuline järjekord)

Suuruselt teise mandrina on Aafrika pindala 30,3 miljonit ruutkilomeetrit, mis moodustab 20,4 protsenti Maa maismaa pindalast. Aafrika nimi pärineb Rooma ajast. Rooma ajal oli “Aafrika” praeguse Tuneesia kirdeosas asuva Kartaago piirkonna nimi. Hiljem sai Aafrikast Vahemere lõunaranniku nimi ja see on olnud Aafrika mandri nimi juba keskajast.

Aafrika piirkonnad

• Lääne-Aafrika
• Ida-Aafrika
• Põhja-Aafrika
• Kesk-Aafrika
• Lõuna-Aafrika

Geograafiliselt eraldavad Aafrikat Euroopast põhja pool Vahemeri ja Gibraltari väin. Aafrikal on maismaaühendus Aasiaga kirdes; Suessi kanalit peetakse kahe kontinendi eristuseks. Muide, Aafrikat ümbritseb läänest Atlandi ookean, kagust ja idast India ookean ning kirdest Punane meri.

Kõrgeim mägi on Kilimanjaro Tansaanias, 5895 meetrit üle merepinna. Pikim jõgi on Niilus, mille pikkus on 6671 kilomeetrit, ja suurim järv on Victoria järv Ida-Aafrikas pindalaga 68 800 ruutkilomeetrit.

Kui palju riike Aafrikas

Aafrika jaguneb sageli Põhja-Aafrika, Lääne-Aafrika, Kesk-Aafrika, Lõuna-Aafrika ja Ida-Aafrika piirkondadeks. Mandril on 54 iseseisvat riiki ja 8 territooriumi. Lisaks on kahel osariigil piiratud või puuduv rahvusvaheline tunnustus: Somaalimaa ja Lääne-Sahara. Kolm osariiki on monarhiad ja ülejäänud on vabariigid.

Aafrika suurim riik on Alžeeria; kõige vähem on Seišellid. Gambia on Aafrika mandriosa väikseim riik.

Aafrika riikide kaart

Ida-India ja Lääne-Atlandi ookeanidest ümbritsetud Aafrika tähendab ladina keeles “kohta, kus päike on kuum”. Vaadake allpool Aafrika kaarti ja kõiki riigilippe.

Kuigi enamik riike on arenemata, on Aafrika üks parimaid reisisihtkohti maailmas. Peamised sihtkohad on Maasai Mara rahvuskaitseala (Keenia), Victoria juga (Sambia), Giza püramiidid (Egiptus), Kaplinn (Lõuna-Aafrika) ja Marrakech (Maroko).

Kõigi Aafrika riikide tähestikuline loend

2020. aasta seisuga on Aafrikas kokku 54 riiki. Kõigist Aafrika riikidest on rahvaarvult suurim Nigeeria ja väikseim Seišellid. Aafrika riikide ja sõltuvuspiirkondade täielikku loendit tähestikulises järjekorras vaadake järgmiselt:

#	Lipp	Riik	Ametlik nimi	Rahvaarv
1		Alžeeria	Alžeeria Demokraatlik Rahvavabariik	43 851 055
2		Angola	Angola Vabariik	32 866 283
3		Benin	Benini Vabariik	12 123 211
4		Botswana	Botswana Vabariik	2 351 638
5		Burkina Faso	Burkina Faso	20 903 284
6		Burundi	Burundi Vabariik	11 890 795
7		Kamerun	Kameruni Vabariik	26 545 874
8		Cabo Verde	Cabo Verde Vabariik (endine Cabo Verde)	555 998
9		Kesk-Aafrika Vabariik	Kesk-Aafrika Vabariik	4 829 778
10		Tšaad	Tšaadi Vabariik	16 425 875
11		Komoorid	Komooride Liit	869 612
12		Côte d’Ivoire	Côte d’Ivoire’i Vabariik	26 378 285
13		Kongo Demokraatlik Vabariik	Kongo Demokraatlik Vabariik	89 561 414
14		Djibouti	Djibouti Vabariik	988 011
15		Egiptus	Egiptuse Araabia Vabariik	102 334 415
16		Ekvatoriaalne Guinea	Ekvatoriaal-Guinea Vabariik	1 402 996
17		Eritrea	Eritrea osariik	3 546 432
18		Eswatini	Eswatini kuningriik (endine Svaasimaa)	1 163 491
19		Etioopia	Etioopia Demokraatlik Liitvabariik	114 963 599
20		Gabon	Gaboni Vabariik	2 225 745
21		Gambia	Gambia Vabariik	2 416 679
22		Ghana	Ghana Vabariik	31 072 951
23		Guinea	Guinea Vabariik	13 132 806
24		Guinea-Bissau	Guinea-Bissau Vabariik	1 968 012
25		Keenia	Kenya Vabariik	53 771 307
26		Lesotho	Lesotho kuningriik	2 142 260
27		Libeeria	Libeeria Vabariik	5 057 692
28		Liibüa	Liibüa riik	6 871 303
29		Madagaskar	Madagaskari Vabariik	27 691 029
30		Malawi	Malawi Vabariik	19 129 963
31		Mali	Mali Vabariik	20 250 844
32		Mauritaania	Mauritaania Islamivabariik	4 649 669
33		Mauritius	Mauritiuse Vabariik	1 271 779
34		Maroko	Maroko kuningriik	36 910 571
35		Mosambiik	Mosambiigi Vabariik	31 255 446
36		Namiibia	Namiibia Vabariik	2 540 916
37		Niger	Nigeri Vabariik	24 206 655
38		Nigeeria	Nigeeria Liitvabariik	206 139 600
39		Kongo Vabariik	Kongo Vabariik	5 240 011
40		Rwanda	Rwanda Vabariik	12 952 229
41		São Tome ja Principe	São Tome ja Principe Demokraatlik Vabariik	219 170
42		Senegal	Senegali Vabariik	16 743 938
43		Seišellid	Seišellide Vabariik	98 358
44		Sierra Leone	Sierra Leone Vabariik	7 976 994
45		Somaalia	Somaalia Liitvabariik	15 893 233
46		Lõuna-Aafrika	Lõuna-Aafrika Vabariik	59 308 701
47		Lõuna-Sudaan	Lõuna-Sudaani Vabariik	11 193 736
48		Sudaan	Sudaani Vabariik	43 849 271
49		Tansaania	Tansaania Ühendvabariik	59 734 229
50		Minema	Togo vabariik	8 278 735
51		Tuneesia	Tuneesia Vabariik	11 818 630
52		Uganda	Uganda Vabariik	45 741 018
53		Sambia	Sambia Vabariik	18 383 966
54		Zimbabwe	Zimbabwe Vabariik	14 862 935

Sõltuvused Aafrikas

Lisaks 54 iseseisvale riigile on Aafrikas ka kaks sõltuvust.

1. Réunion ( Prantsusmaa )
2. Saint Helena ( Ühendkuningriik )

Aafrika lühiajalugu

Muistsed tsivilisatsioonid

Aafrika on inimkonna häll, kus on tõendeid kõige varasemate inimeste esivanemate kohta Great Rifti orust. Mandri ajalugu iseloomustab suurte iidsete tsivilisatsioonide esilekerkimine. Umbes aastal 3300 e.m.a kerkis Niiluse jõe äärde Vana-Egiptus, mis on tuntud oma monumentaalse arhitektuuri (nt püramiidid) ja olulise panuse poolest kirjutamisse, kunsti ja valitsemisse. Ka Egiptusest lõunas asuv Kushi kuningriik õitses, avaldades mõju kaubateedele ja arendades oma ainulaadset kultuuri.

Lääne-Aafrikas on Noki kultuur, mis pärineb umbes 1000 eKr kuni 300 e.m.a., tuntud oma terrakotaskulptuuride ja varajase rauatöötlemistehnoloogia poolest. Umbes 1000 e.m.a alanud bantu ränne levitas põllumajandust, keelt ja kultuuri kogu Sahara-taguses Aafrikas, kujundades oluliselt kontinendi demograafilist ja kultuurimaastikku.

Keskaegsed Aafrika kuningriigid

Keskajal tekkisid võimsad ja jõukad kuningriigid ja impeeriumid kogu Aafrikas. Lääne-Aafrikas oli Ghana impeerium (umbes 300–1200 e.m.a.) mõjukas kaubandusriik, mis kauples kulla ja soolaga. Sellele järgnes Mali impeerium (umbes 1235–1600 e.m.a.), mis saavutas haripunkti Mansa Musa all, kes oli tuntud oma tohutu rikkuse ja kuulsa palverännaku poolest Mekasse.

Järgnes Songhai impeerium (umbes 1430–1591 e.m.a.), millest sai üks ajaloo suurimaid Aafrika impeeriume, mille keskus asub Timbuktus, islami õppimise ja kaubanduse keskuses. Ida-Aafrikas oli Aksumi kuningriik (umbes 100–940 e.m.a.) märkimisväärne kaubandusriik, mis võttis 4. sajandil vastu ristiusu ja jättis endast maha muljetavaldavad arhitektuurisaavutused, sealhulgas kõrguvad stelad ja kuulus Siioni Maarja kirik.

Lõuna-Aafrikas oli Suur Zimbabwe (umbes 1100–1450 e.m.a.) tuntud oma muljetavaldavate kiviehitiste poolest ja oli suur kaubanduskeskus. Suahiili linnriigid Ida-Aafrika rannikul arenesid läbi kaubanduse Lähis-Ida, India ja Hiinaga, segades Aafrika ja Araabia kultuure.

Euroopa uurimine ja orjakaubandus

Euroopa maadeavastajate saabumine 15. sajandil tähistas uue ja sageli traagilise peatüki algust Aafrika ajaloos. Portugali navigaatorid, nagu prints Henry Navigator, algatasid Aafrika ranniku uurimise, otsides mereteed Aasiasse. See ajastu viis kaubanduspostide asutamiseni ja Atlandi-ülese orjakaubanduse alguseni.

Orjakaubandusel oli Aafrikale laastav mõju – 16.–19. sajandi vahel viidi miljonid aafriklased sunniviisiliselt Ameerikasse. Sellel perioodil toimusid olulised sotsiaalsed ja majanduslikud häired, rahvastiku vähenemine ja traditsiooniliste ühiskondade lagunemine. Euroopa suurriigid, sealhulgas Suurbritannia, Prantsusmaa, Portugal ja Holland, asutasid rannikule kolooniaid, et hõlbustada orjakaubandust.

Koloonia periood

19. sajand tõi kaasa “rüseluse Aafrika pärast”, kus Euroopa võimud agressiivselt koloniseerisid kontinendi. Berliini konverents aastatel 1884–1885 vormistas Aafrika jagamise, mis viis kunstlike piiride kehtestamiseni, mis eirasid etnilisi ja kultuurilisi piire. Koloniaalvõim tõi kaasa infrastruktuuri arengu, aga ka ekspluateerimise, sunnitöö ja vastupanu.

Suuremate koloniaalvõimude hulka kuulusid Suurbritannia, mis kontrollis suuri territooriume Ida- ja Lõuna-Aafrikas, ning Prantsusmaa, kellele kuulus suur osa Lääne- ja Kesk-Aafrikast. Belgia kuningas Leopold II kasutas Kongo vabariiki kurikuulsalt ära, põhjustades ulatuslikke julmusi. Samuti asutasid kolooniad Saksamaa, Itaalia, Portugal ja Hispaania.

Võitlus iseseisvuse eest

20. sajandi keskpaigas oli Aafrikas iseseisvusliikumise laine. Kwame Nkrumahi juhitud Ghanast sai 1957. aastal esimene Sahara-taguse Aafrika riik, mis iseseisvus. See verstapost inspireeris teisi rahvaid püüdma vabaneda koloniaalvõimust. Märkimisväärsed juhid, nagu Jomo Kenyatta Keenias, Julius Nyerere Tansaanias ja Patrice Lumumba Kongo Demokraatlikus Vabariigis, mängisid oma riikide iseseisvusvõitluses otsustavat rolli.

1960. aastateks oli enamik Aafrika riike saavutanud iseseisvuse. Kuid kolonialismi pärand jättis sügavad armid, sealhulgas meelevaldsed piirid, majanduslik sõltuvus ja poliitiline ebastabiilsus. Taasiseseisvumisjärgne periood nägi ette mitmeid väljakutseid, sealhulgas sõjalised riigipöörded, kodusõjad ja autoritaarsed režiimid.

Kaasaegne Aafrika

Tänapäeval on Aafrika suure mitmekesisuse ja potentsiaaliga kontinent, kuid see seisab jätkuvalt silmitsi suurte väljakutsetega. Majandusareng on väga erinev, mõned riigid kogevad kiiret kasvu, samas kui teised on endiselt vaesuses. 2002. aastal asutatud Aafrika Liidu eesmärk on edendada majanduslikku integratsiooni, rahu ja arengut kogu kontinendil.

Aafrika on rikas loodusvarade, sealhulgas mineraalide, nafta ja viljaka maa poolest. Sellised probleemid nagu korruptsioon, ebapiisav infrastruktuur ja poliitiline ebastabiilsus takistavad aga sageli säästvat arengut. Jõupingutused nende probleemide lahendamiseks hõlmavad algatusi juhtimise, hariduse ja tervishoiu parandamiseks.

Sotsiaalne ja kultuuriline renessanss

Vaatamata väljakutsetele on Aafrikas sotsiaalne ja kultuuriline renessanss. Üha enam tunnustatakse kontinendi rikkalikku kultuuripärandit ja panust globaalsesse tsivilisatsiooni. Aafrika kirjanduse, muusika, kunsti ja filmi tõus ülemaailmsel areenil näitab kontinendi elavat loovust ja mitmekesisust.

Tehnoloogilised edusammud, eriti mobiiltehnoloogia vallas, soodustavad innovatsiooni ja majanduslikke võimalusi. Aafrika noor elanikkond osaleb üha enam ettevõtluses, tehnoloogias ja aktivismis, kujundades kontinendi tulevikku.