Lähis-Ida riikide loetelu

Lähis-Ida on Lääne-Aasias ja Põhja-Aafrikas määratletud piirkond. Lähis-Ida nimi tekkis siis, kui Briti koloniaalametnikud jagasid 1800. aastatel idamaade kolmeks halduspiirkonnaks: Lähis-Ida (Lääne-India), Lähis-Ida (Lääne-Aasia) ja Kaug-Ida (Ida-Aasia). Tol ajal hõlmas Lähis-Ida Afganistan, Pakistan ja suurem osa Indiast. 1932. aastal viidi Briti sõjaväe Lähis-Ida esindus Bagdadis Kairosse ja liideti Lähis-Ida kontoriga. Seejärel sai Lähis-Ida Lääne-Ida nimetuse.

Geograafiliselt on Lähis-Idas üle kahe kolmandiku maailma teadaolevatest naftavarudest ja kolmandiku maagaasivarudest. Piirkond on üldiselt kuiv ja paljudes kohtades on veepuudus ülioluline probleem. Enamikus Lähis-Ida ühiskondades on rikaste ja vaeste vahel suured erinevused ning paljudest riikidest toimub suur väljaränne. Piirkonna tohutud alad on suures osas asustamata, kuid mõnedes linnades ja piirkondades, nagu Kairo (ja kogu Niiluse org), Gaza ja Teheran, on rahvastiku kontsentratsioon maailma kõige tihedam.

Kultuuriliselt asus Lähis-Idas mitu Maa vanimat kultuurikogukonda ja siin tekkisid kolm peamist monoteistlikku religiooni, judaism, kristlus ja islam.

Poliitiliselt on enamikus Lähis-Ida riikides monopoolsed režiimid, samas kui mõnes on tegelik demokraatia (nt Iisrael) või algav pluralistlik valitsemine (Jeemen, Jordaania jne). Mõnede maailma olulisemate purjeteede (Suessi kanal, Hormuzi väin), tohutud energiavarud ja Iisraeli riigi loomine 1948. aastal on muutnud selle poliitilise ja majandusliku keskse tähtsusega piirkonnaks. enamiku sõjajärgsest perioodist on Lähis-Ida olnud konfliktide keskus.

Mitu riiki Lähis-Idas

2020. aasta seisuga on Lähis-Idas 16 riiki (loetletud rahvaarvu järgi).

Lähis-Ida riikide kaart

Lähis-Ida asukoha kaart

Kõigi Lähis  -Ida riikide tähestikuline loend

Nagu eespool mainitud, on Lähis-Idas kokku 16 iseseisvat riiki. Lähis-Ida riikide täieliku loendi tähestikulises järjekorras leiate järgmisest tabelist:

Lähis-Ida lühiajalugu

Muistsed tsivilisatsioonid

Lähis-Idal, mida sageli nimetatakse “tsivilisatsiooni hälliks”, on rikas ajalugu, mis ulatub tuhandete aastate taha. See piirkond oli koduks inimkonna ajaloo kõige varasematele ja mõjukamatele tsivilisatsioonidele. Sumeritele, kes tekkisid Mesopotaamias (tänapäeva Iraak) umbes 3500 eKr, peetakse esimese teadaoleva kirjasüsteemi, kiilkirja väljatöötamist. Neile järgnesid akkadlased, babüloonlased ja assüürlased, kellest igaüks aitas oluliselt kaasa tolleaegsele kultuurilisele ja tehnoloogilisele arengule.

Impeeriumide tõus

Pärsia impeerium

6. sajandil eKr tõusis Pärsia impeerium Cyrus Suure juhtimisel esile. Ahhemeniidide impeeriumist, nagu seda teati, kujunes üks ajaloo suurimaid impeeriume, mis ulatus Induse orust Balkanini. Pärslased on tuntud oma panuse poolest haldusse, arhitektuuri ja zoroastrismi edendamisse.

Kreeka ja Rooma mõju

Aleksander Suure vallutused 4. sajandil e.m.a tõid Kreeka kultuuri ja mõju Lähis-Itta. Pärast Aleksandri surma tema impeerium killustub ja Seleukiidide impeerium kontrollis suurt osa Lähis-Idast. Hiljem sai piirkond Rooma impeeriumi osaks, kusjuures sellised olulised linnad nagu Antiookia ja Aleksandria muutusid kaubanduse ja kultuuri keskusteks.

Islami sünd

7. sajand CE tähistas Lähis-Ida ajaloos pöördepunkti islami tõusuga. Aastal 570 e.m.a Mekas sündinud prohvet Muhammad pani aluse islamile ja ühendas Araabia poolsaare selle lipu alla. Pärast tema surma laienes kiiresti Rashiduni kalifaat, millele järgnesid Omajaadide ja Abbasiidide kalifaat. Need kalifaadid mängisid otsustavat rolli islami kultuuri, teaduse ja kaubanduse levitamisel Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja mujal.

Keskaegne periood

Seldžukkide ja Ottomani impeeriumid

11. sajandil tõusid Lähis-Idas domineeriva võimuna esile türklased seldžukid. Nad kaitsesid islamimaailma ristisõdijate sissetungi eest ning soodustasid islami kultuuri ja õppimise renessanssi. 15. sajandiks tõusis Osmanite impeerium esile, vallutades lõpuks 1453. aastal Konstantinoopoli ja lõpetades Bütsantsi impeeriumi. Osmanid kontrollisid tohutuid territooriume Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja Kagu-Euroopas, säilitades stabiilse ja jõuka impeeriumi sajandeid.

Mongolite sissetungid

13. sajandil toimusid laastavad mongolite sissetungid Tšingis-khaani ja tema järglaste juhtimisel. Need sissetungid lõhkusid Lähis-Ida sotsiaalset ja poliitilist struktuuri, kuid viisid ka ideede ja tehnoloogiate vahetuseni Ida ja Lääne vahel.

Kaasaegne ajastu

Ottomani impeeriumi allakäik

19. sajandiks hakkas Ottomani impeerium sisemiste tülide, majanduslike väljakutsete ja Euroopa suurriikide välissurve tõttu alla minema. Impeeriumi osalemine I maailmasõjas keskriikide poolel viis selle lõpliku lagunemiseni. Sèvresi leping 1920. aastal ja Lausanne’i leping 1923. aastal tõid kaasa Osmanite alade jagamise ja uute rahvusriikide loomise.

Kolonialism ja iseseisvus

Esimese maailmasõja järelmõjud nägid Lähis-Ida Euroopa koloniaalvõimude, eelkõige Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju all. 1916. aasta Sykes-Picot’ kokkuleppel ja 1917. aasta Balfouri deklaratsioonil oli püsiv mõju piirkonna poliitilisele maastikule. 20. sajandi keskpaik oli aga tunnistajaks iseseisvusliikumise lainele. Sellised riigid nagu Egiptus, Iraak, Süüria ja Liibanon saavutasid iseseisvuse, mis viis kaasaegsete rahvusriikide loomiseni.

Kaasaegsed küsimused

Araabia-Iisraeli konflikt

Iisraeli riigi loomine 1948. aastal ja sellele järgnenud Araabia-Iisraeli sõjad on olnud Lähis-Ida kaasaegse ajaloo kesksed küsimused. Konflikt on toonud kaasa arvukalt sõdu, ümberasustamist ja jätkuvaid pingeid Iisraeli ja tema araabia naabrite vahel.

Naftamajanduse tõus

Suurte naftavarude avastamine 20. sajandi alguses muutis mitme Lähis-Ida riigi majandust, eriti Pärsia lahe piirkonnas. Saudi Araabia, Iraan, Iraak ja teised riigid said ülemaailmsel energiaturul peamisteks osalejateks, mis tõi kaasa olulisi majanduslikke ja geopoliitilisi nihkeid.

Viimased arengud

20. sajandi lõppu ja 21. sajandi algust on iseloomustanud sellised olulised sündmused nagu 1979. aasta Iraani revolutsioon, Lahesõjad, Araabia kevade ülestõusud ning jätkuvad konfliktid Süürias, Jeemenis ja Iraagis. Need sündmused on kujundanud Lähis-Ida kaasaegset poliitilist ja sotsiaalset maastikku, pakkudes nii väljakutseid kui ka võimalusi piirkonna tuleviku jaoks.