Riigid Lääne-Aafrikas
Mitu rahvast Lääne-Aafrikas
Aafrika lääneosas asuv Lääne-Aafrika koosneb 16 riigist. Siin on kõigi Lääne-Aafrika riikide tähestikuline loend: Benin, Burkina Faso, Cabo Verde, Côte d’Ivoire, Gambia, Ghana, Guinea, Guinea-Bissau, Libeeria, Mali, Mauritaania, Niger, Nigeeria, Senegal, Sierra Leone, ja Togo. Nende hulgas, millest kaks kuuluvad PALOPi (Cabo Verde ja Guinea-Bissau):
1. Benin
Benin on Lääne-Aafrika osariik, mis oli varem Prantsuse koloonia ja seega on prantsuse keel riigi ametlik keel. Riigis elab üle 10 miljoni inimese ja riigi osariik on vabariik.
 |
|
2. Burkina Faso
Burkina Faso on osariik Lääne-Aafrikas, mis piirneb Benini, Elevandiluuranniku, Ghana, Mali, Nigeri ja Togoga. Riik koosneb peamiselt savannidest ja Burkina Fasos elab üle 15 miljoni inimese.
 |
|
3. Cabo Verde
Cabo Verde, ametlikult Cabo Verde Vabariik, on osariik, mis hõlmab saarestikku Atlandi ookeanis, umbes 500 kilomeetrit Cabo Verdest läänes Aafrika mandriosas.
 |
|
4. Elevandiluurannik
Côte d’Ivoire on vabariik Lääne-Aafrikas Atlandi ookeani ääres, mis piirneb Burkina Faso, Ghana, Guinea, Libeeria ja Maliga. Riik on endine Prantsuse koloonia ja riik on edukas jalgpalliriik.
 |
|
5. Gambia
Gambia, ametlikult Gambia Vabariik, on riik Lääne-Aafrikas Atlandi ookeani ääres, piirneb Senegaliga, mis peale ranniku ka riiki ümbritseb. Gambia on Aafrika mandri väikseim maa pinnal.
 |
|
6. Ghana
Ghana, ametlikult Ghana Vabariik, on vabariik Lääne-Aafrikas. Riik piirneb läänes Côte d’Ivoire’iga, põhjas Burkina Fasoga, idas Togoga ja lõunas Guinea lahega.
 |
|
7. Guinea
Guinea, ametlikult Guinea Vabariik, on osariik Lääne-Aafrikas. Guinea asub Atlandi ookeani rannikul Guinea-Bissau ja Sierra Leone vahel ning piirneb põhjas Senegali ja Maliga, idas Côte d’Ivoire’iga ja lõunas Libeeriaga.
 |
|
8. Guinea-Bissau
Guinea-Bissau, ametlikult Guinea-Bissau Vabariik, on osariik Lääne-Aafrikas, mille rannik ulatub Atlandi ookeanini. Riik, endine Portugali koloonia Portugali Guinea piirneb põhjas Senegaliga, lõunas ja idas Guineaga.
 |
|
9. Libeeria
Libeeria, ametlikult Libeeria Vabariik, on osariik Lääne-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul, mis piirneb Guinea, Sierra Leone ja Elevandiluurannikuga. Libeeria on Aafrika vanim vabariik ja Etioopia järel teine vanim iseseisev riik.
 |
|
10. Mali
Mali, ametlikult Mali Vabariik, on rannikuriik Lääne-Aafrikas. Aafrika suuruselt seitsmes riik Mali piirneb põhjas Alžeeriaga, idas Nigeriga, lõunas Burkina Faso ja Côte d’Ivoire’iga, edelas Guineaga ning läänes Senegali ja Mauritaaniaga. Elanikkond oli 2009. aasta rahvaloenduse andmetel 14,5 miljonit.
 |
|
11. Mauritaania
Mauritaania, ametlikult Mauritaania Islamivabariik, on osariik Loode-Aafrikas, mis piirneb Alžeeria, Mali, Senegali, Lääne-Sahara ja Atlandi ookeaniga. Riik piirneb ka Marokoga alates 27. veebruarist 1976, mil Maroko okupeeris Lääne-Sahara.
 |
|
12. Niger
Niger, ametlikult Nigeri Vabariik, on osariik Lääne-Aafrika siseosas, mis piirneb Alžeeria, Benini, Burkina Faso, Liibüa, Mali, Nigeeria ja Tšaadiga. Riik on oma nime saanud Nigeri jõe järgi, mis voolab läbi piirkonna edelanurga.
 |
|
13. Nigeeria
Nigeeria, ametlikult Nigeeria Liitvabariik, on riik Lääne-Aafrikas, mis koosneb kolmekümne kuuest osariigist ja selle niinimetatud föderaalsest pealinnaterritooriumist Abujast. Nigeeria on rahvaarvult Aafrika riik ja maailma rahvaarvult seitsmes riik.
 |
|
14. Senegal
Senegal, ametlikult Senegali Vabariik, on Aafrika mandri läänepoolseim osariik, mis asub Atlandi ookeanil. Riik piirneb Gambia, Guinea, Guinea-Bissau, Mali ja Mauritaaniaga.
 |
|
15. Sierra Leone
Sierra Leone, ametlikult Sierra Leone Vabariik, on osariik Lääne-Aafrikas. Piirneb põhjas Guineaga ja lõunas Libeeriaga ning läänerannikul Atlandi ookeaniga.
 |
|
16. Togo
Togo, ametlikult Togo Vabariik, on osariik Lääne-Aafrikas, mis piirneb läänes Ghanaga, idas Beniniga ja põhjas Burkina Fasoga. Lõunas on riigil lühike rannikuriba Guinea lahe suunas, kus asub pealinn Lomé.
 |
|
Lääne-Aafrika riigid rahvaarvu ja nende pealinnade järgi
Nagu eespool märgitud, on Lääne-Aafrikas kuusteist sõltumatut riiki. Nende hulgas on rahvaarvult suurim riik Nigeeria ja väikseim Cabo Verde. Pealinnadega Lääne-Aafrika riikide täielik loetelu on esitatud allolevas tabelis, mis on järjestatud viimase kogurahvastiku järgi.
| Koht | Riik | Rahvaarv | Maa-ala (km²) | Kapital |
| 1 | Nigeeria | 200 963 599 | 910 768 | Abuja |
| 2 | Ghana | 30 280 811 | 227 533 | Accra |
| 3 | Côte d’Ivoire | 25 823 071 | 318 003 | Yamoussoukro |
| 4 | Niger | 22 314 743 | 1 266 700 | Niamey |
| 5 | Burkina Faso | 20 870 060 | 273 602 | Ouagadougou |
| 6 | Mali | 19 973 000 | 1 220 190 | Bamako |
| 7 | Senegal | 16 209 125 | 192 530 | Dakar |
| 8 | Guinea | 12 218 357 | 245 717 | Conakry |
| 9 | Benin | 11 733 059 | 114 305 | Porto-Novo |
| 10 | Sierra Leone | 7 901 454 | 71 620 | Freetown |
| 11 | Minema | 7 538 000 | 54 385 | Lome |
| 12 | Libeeria | 4 475 353 | 96 320 | Monrovia |
| 13 | Mauritaania | 4 077 347 | 1 025 520 | Nouakchott |
| 14 | Gambia | 2 347 706 | 10 000 | Banjul |
| 15 | Guinea-Bissau | 1 604 528 | 28 120 | Bissau |
| 16 | Roheneemesaared | 550 483 | 4,033 | Praia |
Lääne-Aafrika riikide kaart
Lääne-Aafrika lühiajalugu
Muistsed kuningriigid ja impeeriumid
Lääne-Aafrika, kultuuri ja ajaloo poolest rikas piirkond, on olnud koduks paljudele mõjukatele kuningriikidele ja impeeriumidele. Üks varasemaid teadaolevaid tsivilisatsioone piirkonnas on Noki kultuur, mis õitses tänapäeva Nigeerias umbes 1000 eKr kuni 300 e.m.a. Noki rahvas on tuntud oma terrakotaskulptuuride ja varajase rauatöötlemistehnoloogia poolest, mis pani aluse piirkonna tulevastele ühiskondadele.
Ghana impeerium
Ghana impeerium, tuntud ka kui Wagadou, oli üks esimesi suuremaid impeeriume Lääne-Aafrikas. See asutati umbes 6. sajandil e.m.a ja õitses kuni 13. sajandini. Ghana impeerium, mis asub tänapäeva Mauritaania kaguosas ja Mali lääneosas, kontrollis olulisi kaubateid ja oli tuntud oma rikkuse, eriti kulla poolest. Impeeriumi pealinn Kumbi Saleh oli suur kaubanduse ja islamiõppe keskus.
Mali impeerium
Ghana impeeriumi allakäik sillutas teed Mali impeeriumi tõusule 13. sajandil. Sundiata Keita asutatud Mali impeerium saavutas oma haripunkti Mansa Musa (umbes 1312–1337), kes on üks ajaloo jõukamaid inimesi. Mansa Musa kuulus palverännak Mekasse 1324. aastal näitas impeeriumi tohutut rikkust ja aitas kaasa islami levikule. Mali impeeriumi suurest linnast Timbuktust sai kuulus islami stipendiumi ja kaubanduse keskus.
Songhai impeerium
Songhai impeerium järgnes Mali impeeriumile 15. sajandi lõpus. Sunniitide Ali ja Askia Muhammadi juhtimisel sai Songhai impeeriumist üks Aafrika ajaloo suurimaid ja võimsamaid impeeriume. Selle pealinn Gao oli elav kaubanduse ja kultuuri keskus. Songhai impeerium kontrollis olulisi Sahara-üleseid kaubateid, kaubeldes kulla, soola ja muude kaupadega. Impeeriumi allakäik algas 16. sajandi lõpus pärast Maroko sissetungi.
Sahara-ülene kaubandus ja islami mõju
Sahara-ülesed kaubateed olid Lääne-Aafrika impeeriumide õitsengu jaoks üliolulised. Need marsruudid hõlbustasid kaupade, ideede ja kultuuride vahetamist Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja Lääne-Aafrika vahel. Kuld, sool ja orjad olid peamised kaubad, millega kaubeldi. Islami juurutamine ja levik mängis olulist rolli piirkonna kultuuri, hariduse ja poliitiliste struktuuride kujundamisel. Islami teadlased ja kauplejad asutasid õppekeskusi ja mošeesid, aidates kaasa piirkonna intellektuaalsele ja usulisele arengule.
Euroopa uurimine ja orjakaubandus
Euroopa kontaktid Lääne-Aafrikaga said alguse 15. sajandil Portugali maadeavastajatega nagu prints Henry Navigator, kes otsisid uusi kaubateid ja kullaallikaid. Portugallased rajasid rannikule kaubapunkte, millest said peagi Atlandi-ülese orjakaubanduse keskused. Järgmise paari sajandi jooksul viidi miljoneid aafriklasi Lääne-Aafrikast sunniviisiliselt Ameerikasse, mille tulemuseks olid olulised sotsiaalsed ja majanduslikud häired.
Koloonia periood
19. sajandil intensiivistus Euroopa kolonisatsioon Lääne-Aafrikas, mida tähistas 1884–1885 Berliini konverents, kus Euroopa suurriigid jagasid Aafrika kolooniateks. Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Portugal kehtestasid kontrolli Lääne-Aafrika eri osade üle, mis tõi kaasa põhjalikud muutused piirkonna poliitilises, sotsiaalses ja majanduslikus maastikus.
Koloniaalvõim tõi kaasa infrastruktuuri arengu, aga ka ekspluateerimise ja vastupanu. Prantslased kontrollisid suuri alasid, sealhulgas tänapäeva Senegal, Mali, Burkina Faso ja Elevandiluurannik. Britid asutasid kolooniad Nigeerias, Ghanas, Sierra Leones ja Gambias. Saksamaa ja Portugal kuulutasid endale territooriumi ka piirkonnas.
Iseseisvusliikumised
20. sajandi keskpaik oli Lääne-Aafrikas intensiivse iseseisvusvõitluse periood. Teise maailmasõja lõpp ja kasvav nõudlus enesemääramise järele tõid kaasa dekoloniseerimispüüdlused kogu kontinendil. Ghanast sai Kwame Nkrumahi juhtimisel esimene Sahara-taguse Aafrika riik, kes iseseisvus 1957. aastal. See saavutus inspireeris teisi piirkonna riike püüdma vabaneda koloniaalvõimust.
1960. aastateks oli enamik Lääne-Aafrika riike saavutanud iseseisvuse. Juhid nagu Nnamdi Azikiwe Nigeerias, Ahmed Sékou Touré Guineas ja Léopold Sédar Senghor Senegalis mängisid oma riikide iseseisvusliikumistes keskset rolli. Taasiseseisvumisjärgset perioodi iseloomustasid aga märkimisväärsed väljakutsed, sealhulgas poliitiline ebastabiilsus, sõjalised riigipöörded ja tsiviilkonfliktid.
Iseseisvuse järgsed väljakutsed ja arengud
Taasiseseisvumisjärgset ajastut Lääne-Aafrikas on iseloomustanud nii edasiminek kui ka tagasilöögid. Paljud riigid seisid silmitsi raskustega stabiilse valitsemise loomisel, mis tõi kaasa autoritaarse valitsemise perioodid, majanduslikud väljakutsed ja sotsiaalsed rahutused. Kodusõjad sellistes riikides nagu Libeeria, Sierra Leone ja Elevandiluurannik avaldasid nende elanikkonnale ja majandusele laastavat mõju.
Nendest väljakutsetest hoolimata on Lääne-Aafrika viimastel aastakümnetel teinud märkimisväärseid edusamme. Piirkondlikud organisatsioonid, nagu Lääne-Aafrika riikide majandusühendus (ECOWAS), on mänginud majandusintegratsiooni, rahu ja stabiilsuse edendamisel otsustavat rolli. Majanduskasvu sellistes riikides nagu Nigeeria, Ghana ja Senegal on vedanud sellised sektorid nagu nafta, põllumajandus ja teenindus.
Kaasaegsed probleemid ja tulevikuväljavaated
Tänapäeval seisab Lääne-Aafrika ees arvukalt väljakutseid ja võimalusi. Poliitiline ebastabiilsus, korruptsioon ja majanduslik ebavõrdsus on endiselt olulised probleemid. Lisaks maadleb piirkond Saheli äärmusrühmituste julgeolekuohtude ja kliimamuutuste mõjudega, mis mõjutavad põllumajandust ja elatist.
Siiski on ka Lääne-Aafrikal tohutu potentsiaal. Piirkonna noor ja dünaamiline elanikkond tegeleb üha enam ettevõtluse, tehnoloogia ja aktivismiga. Jõupingutused valitsemise, hariduse ja infrastruktuuri parandamiseks on säästva arengu jaoks olulised. Rikkalik kultuuripärand koos inimeste vastupidavuse ja loovusega pakub Lääne-Aafrikale paljutõotavat tulevikku.
