Ida-Aafrika riigid
Mitu rahvast Ida-Aafrikas
Aafrika idaosas asuv Ida-Aafrika koosneb 18 riigist. Siin on kõigi Ida-Aafrika riikide tähestikuline loend: Burundi, Komoorid, Djibouti, Eritrea, Etioopia, Kenya, Madagaskar, Malawi, Mauritius, Mosambiik, Rwanda, Seišellid, Somaalia, Lõuna-Sudaan, Tansaania, Uganda, Sambia ja Zimbabwe. Nende hulgas kuulub Mosambiik PALOPi (portugali keelt kõnelevate Aafrika riikide hulka).
1. Burundi
Burundi on osariik Ida-Aafrikas, mis piirneb Kongo-Kinshasaga, Rwanda ja Tansaaniaga.
|
2. Komoorid
|
3. Djibouti
Djibouti on osariik Ida-Aafrikas Aafrika Sarvel ja piirneb põhjas Eritreaga, läänes ja loodes Etioopiaga ning lõunas Somaaliaga. Riik on Aafrika mandriosa suuruselt kolmas ja Djiboutis elab üle 750 000 inimese.
|
4. Eritrea
Eritrea on osariik Ida-Aafrikas Punase mere ääres ning piirneb Djibouti, Etioopia ja Sudaaniga. Eritrea nimi tuleneb Punase mere kreekakeelsest nimest Erythra thalassa.
|
5. Etioopia
Etioopia asub Aafrika Sarvel Kirde-Aafrikas. Etioopia on rahvaarvult Aafrika kolmas riik.
|
6. Madagaskar
Madagaskar, ametlikult Madagaskari Vabariik, on osariik, mis asub India ookeanis Madagaskari saarel Lõuna-Aafrikast idas. Saar on pinnapealselt maailma suuruselt neljas.
|
7. Malawi
Malawi, ametlikult Malawi Vabariik, on osariik Lõuna-Aafrikas, mis piirneb idas Mosambiigiga, idas ja põhjas Tansaaniaga ning läänes Sambiaga.
|
8. Mauritius
Mauritius, ametlikult Mauritiuse Vabariik, on saareriik India ookeanis. See asub Madagaskarist idas, umbes 1800 km kaugusel Aafrika rannikust.
|
9. Mosambiik
Mosambiik, ametlikult Mosambiigi Vabariik, on vabariik Kagu-Aafrikas. Riik asub India ookeani ääres ja seda eraldab Madagaskarist idas Mosambiigi kanal.
|
10. Keenia
Keenia, ametlikult Keenia Vabariik on riik Ida-Aafrikas India ookeani ääres, mis piirneb Etioopia, Somaalia, Lõuna-Sudaani, Tansaania ja Ugandaga.
|
11. Rwanda
Rwanda, endine Rwanda, ametlikult Rwanda Vabariik, on osariik Kesk-Aafrikas, mis piirneb Burundi, Kongo-Kinshasa, Tansaania ja Ugandaga. See on Aafrika kõige tihedamini asustatud riik.
|
12. Seišellid
Seišellid, ametlikult Seišellide Vabariik, on osariik India ookeani lääneosas Aafrika idaranniku lähedal, mis koosneb umbes 90 saarest. Ametlikud keeled on prantsuse, inglise ja Seišellide kreooli keel.
|
13. Somaalia
Somaalia, ametlikult Somaalia Liitvabariik, on riik Aafrika Sarvel, mis piirneb põhjas Djibouti, läänes Etioopia ja edelas Kenyaga. Põhjas on riigi rannajoon Adeni lahe suunas ning idas ja lõunas India ookeani suunas.
|
14. Tansaania
Tansaania, ametlikult Tansaania Ühendvabariik on osariik Ida-Aafrikas, mis piirneb põhjas Kenya ja Uganda, läänes Rwanda, Burundi ja Kongo-Kinshasaga ning lõunas Sambia, Malawi ja Mosambiigiga. Idas on riigi rannik India ookeanini.
|
15. Uganda
Uganda, ametlikult Uganda Vabariik, on merepiirita riik Ida-Aafrikas. Riik piirneb läänes Kongo-Kinshasaga, põhjas Lõuna-Sudaaniga, idas Kenyaga, lõunas Tansaaniaga ja edelas Rwandaga. Piir Kenya ja Tansaaniaga jookseb osaliselt läbi Victoria järve.
|
16. Sambia
Sambia, ametlikult Sambia Vabariik, on rannikuriik Lõuna-Aafrikas, mis piirneb läänes Angolaga, põhjas Kongo-Kinshasa ja Tansaaniaga, idas Malawiga ning lõunas Mosambiigi, Namiibia, Botswana ja Zimbabwega.
|
17. Zimbabwe
Zimbabwe, ametlikult Zimbabwe Vabariik, endine Lõuna-Rhodesia, on rannikuriik Lõuna-Aafrikas, mis piirneb Botswana, Mosambiigi, Lõuna-Aafrika ja Sambiaga.
|
Ida-Aafrika riigid rahvaarvu ja nende pealinnade järgi
Nagu eespool märgitud, on Ida-Aafrikas kaheksateist sõltumatut riiki. Nende hulgas on rahvaarvult suurim riik Etioopia ja väikseim Seišellid. Pealinnadega Ida-Aafrika riikide täielik loetelu on esitatud allolevas tabelis, mis on järjestatud viimase kogurahvastiku järgi.
Koht | Riik | Rahvaarv | Maa-ala (km²) | Kapital |
1 | Etioopia | 98 665 000 | 1 000 000 | Addis Abeba |
2 | Tansaania | 55 890 747 | 885 800 | Dar es Salaam; Dodoma |
3 | Keenia | 52 573 973 | 569 140 | Nairobi |
4 | Uganda | 40 006 700 | 197 100 | Kampala |
5 | Mosambiik | 27 909 798 | 786 380 | Maputo |
6 | Madagaskar | 25 263 000 | 581 540 | Antananarivo |
7 | Malawi | 17 563 749 | 94 080 | Lilongwe |
8 | Sambia | 17 381 168 | 743 398 | Lusaka |
9 | Somaalia | 15 442 905 | 627 337 | Mogadishu |
10 | Zimbabwe | 15 159 624 | 386 847 | Harare |
11 | Lõuna-Sudaan | 12 778 250 | 644 329 | Juba |
12 | Rwanda | 12 374 397 | 24 668 | Kigali |
13 | Burundi | 10 953 317 | 25 680 | Gitega |
14 | Eritrea | 3 497 117 | 101 000 | Asmara |
15 | Mauritius | 1 265 577 | 2030 | Port Louis |
16 | Djibouti | 1 078 373 | 23 180 | Djibouti |
17 | Komoorid | 873 724 | 1,862 | Moroni |
18 | Seišellid | 96 762 | 455 | Victoria |
Ida-Aafrika riikide kaart
Ida-Aafrika lühiajalugu
Varajane inimasustus
Ida-Aafrikal, mida sageli nimetatakse inimkonna hälliks, on rikas ajalugu, mis ulatub tagasi inimkonna kõige varasemate esivanemateni. Piirkonda läbiv Great Rift Valley on koduks vanimatele hominiidide fossiilidele, sealhulgas kuulus “Lucy” (Australopithecus afarensis), mis avastati Etioopiast 1974. aastal ja on umbes 3,2 miljonit aastat vana. See piirkond annab olulise ülevaate inimkonna evolutsioonist ja varajaste ühiskondade arengust.
Muistsed tsivilisatsioonid
Ida-Aafrika organiseeritud ühiskondade ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Üks varasemaid tsivilisatsioone oli Kushi kuningriik, mis asus tänapäeva Sudaanis. See võimas riik tekkis umbes 2500 e.m.a ja sai piirkonnas domineerivaks jõuks, konkureerides sageli Vana-Egiptusega. Kušiidid jätsid maha olulisi arheoloogilisi paiku, sealhulgas Meroë püramiide, mis peegeldavad nende arenenud kultuuri ja kaubandussidemeid.
Etioopias tõusis Aksumi kuningriik esile umbes 1. sajandil m.a.j. Aksum oli suur kaubandusimpeerium, mille pealinn oli praeguse Axumi lähedal. Aksumiidid olid tuntud oma monumentaalsete obeliskide, kristluse vastuvõtmise poolest 4. sajandil kuningas Ezana juhtimisel ja nende rolli poolest Aafrikat, Lähis-Ida ja Aasiat ühendavates piirkondlikes kaubandusvõrgustikes.
Suahiili rannik
Alates 7. sajandist kujunes Suahiili rannik oluliseks kultuuri- ja majanduspiirkonnaks. Piki idarannikut Somaaliast Mosambiigini ulatuvast Swahiili rannikust sai kaubanduse ja kultuurivahetuse keskus. Suahiili linnriigid, sealhulgas Kilwa, Mombasa ja Sansibar, hõlbustasid kaubavahetust Aafrika, Lähis-Ida, India ja Hiina vahel. Sellel perioodil segunesid Aafrika, Araabia, Pärsia ja India mõjud, luues ainulaadse suahiili kultuuri, mida iseloomustavad selge keel ja arhitektuuristiil.
Euroopa uurimis- ja koloniaalajastu
Euroopa uuris Ida-Aafrikat 15. sajandi lõpus, kui Portugali meresõitja Vasco da Gama saabus rannikule aastal 1498. Portugallased lõid kohaloleku piki Suahiili rannikut, kontrollides olulisi sadamaid ja häirides olemasolevaid kaubandusvõrke. Kuid nende mõju kahanes 17. sajandiks, andes teed Omaani araablaste domineerimisele, eriti Sansibaril.
19. sajand tähistas Euroopa märkimisväärse koloniseerimise algust Ida-Aafrikas. Berliini konverents aastatel 1884–1885 vormistas Aafrika jagamise, mis viis Euroopa kolooniate loomiseni. Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia ja Belgia olid piirkonna peamised koloniaalriigid. Suurbritannia kontrollis Keeniat ja Ugandat, Saksamaa võttis üle Tansaania (tollal Tanganyika), Itaalia koloniseeris osa Somaaliast ja Eritreast ning Belgia valitses Rwanda ja Burundi üle.
Vastupanu- ja iseseisvusliikumised
Kolooniaperioodi iseloomustasid ärakasutamine, vastupanu ja olulised sotsiaalsed muutused. Põlisrahvad seisid silmitsi maade võõrandamise, sunnitöö ja kultuurilise mahasurumisega. 20. sajandi alguses tõusid aga kogu Ida-Aafrikas iseseisvusliikumised. Sellised juhid nagu Jomo Kenyatta Keenias, Julius Nyerere Tansaanias ja Haile Selassie Etioopias juhtisid enesemääramise püüdlusi.
Etioopia keiser Haile Selassie juhtimisel astus Teise Itaalia-Etioopia sõja ajal (1935–1937) vastu Itaalia okupatsioonile ja taastas edukalt oma suveräänsuse. Teised riigid järgisid eeskuju pärast Teist maailmasõda, laialt levinud natsionalistlikud liikumised taotlesid iseseisvust. Tansaania iseseisvus 1961, Kenya 1963, Uganda 1962 ja Somaalia 1960. Rwanda ja Burundi iseseisvusid ka Belgiast 1962. aastal.
Iseseisvusjärgsed väljakutsed
Taasiseseisvumisjärgset perioodi Ida-Aafrikas iseloomustasid nii triumfid kui ka väljakutsed. Äsja iseseisvunud riigid seisid silmitsi selliste probleemidega nagu poliitiline ebastabiilsus, majanduslikud raskused ja sotsiaalsed konfliktid. Ugandas põhjustas Idi Amini jõhker režiim (1971–1979) ulatuslikke inimõiguste rikkumisi ja majanduslangust. Rwandas kulmineerusid hutide ja tutside vahelised etnilised pinged 1994. aasta kohutava genotsiidiga, mis jättis rahvusele kustumatu jälje.
Tansaania järgis Julius Nyerere juhtimisel Aafrika sotsialismi poliitikat, mida tuntakse Ujamaa nime all, rõhutades enesega toimetulekut ja ühist elu. Kuigi see saavutas mõningaid edusamme hariduse ja tervishoiu vallas, seisis majandusmudel silmitsi tõsiste väljakutsetega ja lõpuks oli hädas püsiva kasvu tagamisega.
Majanduslikud ja sotsiaalsed arengud
Nendest väljakutsetest hoolimata on Ida-Aafrika teinud erinevates valdkondades märkimisväärseid edusamme. Piirkonnas on toimunud märkimisväärne majanduskasv, mida juhivad sellised sektorid nagu põllumajandus, turism ja telekommunikatsioon. Näiteks Kenyast on saanud mobiiltehnoloogia ja innovatsiooni liider, kuna M-Pesa on teinud revolutsiooni mobiilipanganduses.
Jõupingutused infrastruktuuri, tervishoiu ja hariduse parandamiseks on samuti vilja kandnud. Sellised riigid nagu Etioopia on investeerinud palju infrastruktuuriprojektidesse, sealhulgas Grand Etioopian Renaissance Dam, mille eesmärk on suurendada energiatootmist ja majandusarengut. Lisaks on piirkondliku integratsiooni edendamise algatused, nagu Ida-Aafrika Ühendus (EAC), püüdnud suurendada majanduskoostööd ja stabiilsust.
Kaasaegsed probleemid ja tulevikuväljavaated
Tänapäeval seisab Ida-Aafrika silmitsi mitmete tänapäevaste probleemide ja võimalustega. Poliitiline ebastabiilsus ja konfliktid on endiselt väljakutseteks mõnes piirkonnas, näiteks Lõuna-Sudaanis ja osades Somaaliast. Siiski on paljulubavaid arenguid ka valitsemises ja demokraatlikes tavades. Etioopia ja Eritrea rahukokkulepe 2018. aastal tähistas olulist sammu piirkondliku stabiilsuse suunas.
Kliimamuutused kujutavad endast suurt ohtu Ida-Aafrikale, mõjutades põllumajandust, veevarusid ja elatist. Piirkonna haavatavus põua ja muude äärmuslike ilmastikunähtuste suhtes nõuab kiireloomulisi meetmeid nende väljakutsete leevendamiseks ja nendega kohanemiseks.