Riigid Põhja-Euroopas

Kui palju riike on Põhja-Euroopas

Euroopa piirkonnana koosneb Põhja-Euroopa 10 iseseisvast riigist (Taani, Eesti, Soome, Island, Iirimaa, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Ühendkuningriik) ja 3 territooriumist (Ahvenamaa, Fääri saared, Mani saar). Põhja-Euroopa riikide ja rahvastikust sõltuvate riikide nimekirja leiate altpoolt. Lisaks leiate need kõik selle lehe lõpust tähestikulises järjekorras.

1. Taani

Taani on Rootsi naaber ja piirneb idas merealaga Rootsiga. Taani kuuluvad ka Fääri saared ja Gröönimaa, mõlemal on arenenud autonoomia. Halduslikult jaguneb Taani Põhja-Jüütimaaks, Meremaaks, Lõuna-Taaniks, Kesk-Jüütimaaks ja pealinnaks.

Pealinn: Kopenhaagen Pindala: 43 090 km² Keel: taani Valuuta: Taani kroon

2. Eesti

Eesti, ametlikult Eesti Vabariik, on riik Baltikumis, mis piirneb Läti ja Venemaaga.

Pealinn: Tallinn Pindala: 45 230 km² Keel: eesti Valuuta: Eesti

3. Soome

Soome, ametlikult Soome Vabariik, on vabariik Põhja-Euroopas. Soomel on maismaapiir Norra, Rootsi, Venemaaga ning lõunapoolsel merepiiril Eestiga. Soome ja Eesti vahele jääb Soome laht.

Pealinn: Helsingi Pindala: 338 420 km² Keeled: soome ja rootsi Valuuta: euro

4. Island

Island on vabariik, mis hõlmab samanimelist saart ja sellega seotud väiksemaid saari. Island asub Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa ja Fääri saarte vahel, polaarjoonest veidi lõuna pool.

Pealinn: Reykjavik Pindala: 103 000 km² Keel: islandi Valuuta: Islandi kroon

5. Iirimaa

Iirimaa on osariik Euroopas, mis hõivab umbes viis kuuendikku Iirimaa saarest, mis jagati 1921. aastal. Saare kirdeosas jagab oma ainsat maismaapiiri Suurbritanniasse kuuluva Põhja-Iirimaaga.

Pealinn: Dublin Pindala: 70 280 km² Keel: iiri ja inglise keel Valuuta: euro

6. Läti

Läti, ametlikult Läti Vabariik, on vabariik Baltikumis Põhja-Euroopas, mis piirneb läänes Läänemere, põhjas Eesti, idas Venemaa ning lõunas Leedu ja Valgevenega.

Pealinn: Riia Pindala: 64,589 km² Keel: läti Valuuta: euro

7. Leedu

Leedu, formaalselt Leedu Vabariik, on vabariik Põhja-Euroopa Baltikumis. Riik piirneb põhjas Lätiga, lõunas Valgevene ja Poolaga ning edelas Venemaa Kaliningradi eksklaaviga. Riigi rahvuspüha on 16. veebruar.

Pealinn: Vilnius Pindala: 65 300 km² Keel: Leedu Valuuta: euro

8. Norra

Norra, ametlikult Norra Kuningriik, on konstitutsiooniline monarhia Põhja-Euroopas, Rootsist läänes Skandinaavia poolsaarel. Lisaks Rootsile on Norral põhjapoolseimates osades maismaapiir Venemaa ja Soomega.

Pealinn: Oslo Pindala: 323 780 km² Keel: norra keel Valuuta: Norra kroon

9. Rootsi

Pealinn: Stockholm Pindala: 450 300 km² Keel: rootsi Valuuta: Rootsi kroon

10. Ühendkuningriik

Ühendkuningriik, ametlikult Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, on suveräänne riik, mis asub Euroopa mandri looderannikul.

Pealinn: London Pindala: 243 610 km² Keel: inglise keel Valuuta: Briti nael

Põhja-Euroopa riikide ja nende pealinnade nimekiri

Nagu eespool märgitud, on Põhja-Euroopas kümme iseseisvat riiki. Nende hulgas on suurim riik Ühendkuningriik ja väikseim Island. Põhja-Euroopa riikide täielik loetelu pealinnadega on  toodud allolevas tabelis, reastatud viimase rahvaarvu järgi.

Koht	Iseseisev riik	Praegune elanikkond	Kapital
1	Ühendkuningriik	66 040 229	London
2	Rootsi	10 263 568	Stockholm
3	Taani	5 811 413	Kopenhaagen
4	Soome	5 518 752	Helsingi
5	Norra	5 334 762	Oslo
6	Iirimaa	4 857 000	Dublin
7	Leedu	2 791 133	Vilnius
8	Läti	1 915 100	Riia
9	Eesti	1 324 820	Tallinn
10	Island	358 780	Reykjavik

Territooriumid Põhja-Euroopas

Koht	Sõltuv territoorium	Rahvaarv	Territoorium
1	Mani saar	83 314	Ühendkuningriik
2	Fääri saared	51 705	Taani
3	Ahvenamaa	29 489	Soome

Põhja-Euroopa riikide kaart

Põhja-Euroopa lühiajalugu

Varajane ajalugu ja antiik

Eelajaloolised ja varajased ühiskonnad

Põhja-Euroopas, mis hõlmab selliseid piirkondi nagu Skandinaavia, Briti saared ja Baltimaad, on rikkalik eelajalooline pärand. Tõendid varajase inimtegevuse kohta pärinevad paleoliitikumi ajastust, kusjuures mesoliitikumi ja neoliitikumi perioodidel toimusid märkimisväärsed arengud, kui kogukonnad läksid küttide-korilaste elustiililt üle asustatud põllumajandusühiskondadesse. Megaliitehitised, nagu Stonehenge Inglismaal ja Taani matmiskünkad, tõstavad esile piirkonna varajast kultuurilist keerukust.

Rooma mõju ja germaani hõimud

Rooma impeeriumi mõju ulatus Põhja-Euroopa osadesse, eriti Suurbritannia lõunapiirkondadesse ja Reini-Doonau piiri äärtesse. Roomlaste vallutamine Suurbritannias algas 43. aastal e.m.a, mis viis Rooma võimu ja infrastruktuuri loomiseni, mis kestis 5. sajandi alguseni. Samal ajal rändasid ja asusid elama germaani hõimud nagu anglid, saksid, džuudid ja gootid üle Põhja-Euroopa, pannes aluse tulevastele rahvusriikidele.

Viikingiaeg

Viikingite laienemine

Viikingiaeg (umbes 793–1066 e.m.a.) tähistas Põhja-Euroopas märkimisväärse laienemise, uurimise ja kultuurilise arengu perioodi. Tänapäeva Taanist, Norrast ja Rootsist pärit viikingid seiklesid üle Euroopa, rajades asulaid ja kaubandusvõrgustikke Põhja-Ameerikasse, Venemaale ja Vahemere äärde. Nad asutasid olulised kaubanduskeskused, nagu Dublin Iirimaal ja Kiiev Ukrainas, aidates kaasa kultuuri- ja majandusvahetusele kogu Euroopas.

Ühiskondlik ja kultuuriline panus

Viikingid jätsid Põhja-Euroopasse püsiva pärandi, mõjutades keelt, kultuuri ja poliitilisi struktuure. Skandinaavia saagad, ruunikirjad ja erilised kunstistiilid on selle ajastu märkimisväärsed kultuurilised panused. Danelaw asutamine Inglismaal ja Kiievi-Vene riigi loomine ilmestavad viikingite tegevuse poliitilist mõju.

Keskaegne periood

Kristianiseerimine ja kuningriigi kujunemine

Keskajal toimus Põhja-Euroopa järkjärguline ristiusustamine, mis algas 8. sajandil ja lõppes suures osas 12. sajandiks. Misjonärid, nagu Püha Patrick Iirimaal ja St Ansgar Skandinaavias, etendasid selles protsessis keskset rolli. See ajastu oli tunnistajaks ka piirkondliku võimu konsolideerumisele tärkavates kuningriikides, nagu Taanis, Rootsis ja Norras, koos feodaalsüsteemide arenguga.

Hansa Liit

Hiliskeskajal domineeris Läänemere ja Põhjamere piirkonna kaubanduses Hansa Liit, võimas kaupmeeste gildide ja turulinnade majanduslik ja kaitseliit. 12. sajandil asutatud Liiga soodustas majanduskasvu ja linnaarengut sellistes linnades nagu Lübeck, Hamburg ja Bergen, edendades piirkondadeülest kaubandust ja kultuurivahetust.

Varauusaeg

Reformatsioon ja usukonfliktid

16. sajandi reformatsioon mõjutas põhjalikult Põhja-Euroopat, põhjustades olulisi usulisi ja poliitilisi murranguid. Martin Lutheri 95 teesi 1517. aastal kutsus esile protestantliku reformatsiooni, mis saavutas olulise tõuke Saksamaal, Skandinaavias ja Inglismaal. Järgnenud usukonfliktid, nagu Kolmekümneaastane sõda (1618–1648), muutsid piirkonna poliitilist ja religioosset maastikku, mille tulemusel rajati protestantlikud riigikirikud.

Uurimine ja kolonialism

Põhja-Euroopa rahvad mängisid uurimise ajastul ja sellele järgnenud koloniaalpüüdlustes otsustavat rolli. Inglased, hollandlased ja rootslased asutasid kolooniaid ja kauplemispunkte kogu Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. Eelkõige Briti impeerium tõusis 18. sajandiks domineeriva globaalse jõuna, mõjutades maailma kaubandust, poliitikat ja kultuuri.

Tööstusrevolutsioon ja moderniseerimine

Industrialiseerimine

18. sajandi lõpus Suurbritanniast alguse saanud tööstusrevolutsioon tõi Põhja-Euroopasse enneolematud majanduslikud ja sotsiaalsed muutused. Industrialiseerumine levis kiiresti, muutes majandused agraarsüsteemidest tööstuslikeks jõujaamadeks. Uuendused tehnoloogias, transpordis ja tootmises soodustasid linnastumise ja ühiskondlike muutuste teket, pannes aluse kaasaegsetele majandusstruktuuridele.

Poliitilised muutused ja natsionalism

19. sajandit iseloomustasid olulised poliitilised muutused, hoogustus liikumised rahvusliku ühendamise ja iseseisvuse nimel. Saksamaa ühendamine 1871. aastal ja Norra iseseisvumine Rootsist 1905. aastal on nende natsionalistlike püüdluste näide. Lisaks hakkasid juurduma demokraatlikud ideaalid ja sotsiaalsed reformid, mis tõid kaasa poliitilise osaluse ja kodanikuõiguste järkjärgulise laienemise.

20. sajand ja kaasaegsed arengud

Maailmasõjad ja nende tagajärjed

Kahel maailmasõjal oli Põhja-Euroopale sügav mõju. Esimene maailmasõda tõi kaasa olulisi poliitilisi muutusi, sealhulgas impeeriumide lagunemise ja riigipiiride ümberjoonistamise. Teine maailmasõda, mis oli piirkonna jaoks eriti laastav, tõi kaasa ulatusliku hävingu, kuid pani aluse ka sõjajärgsele ülesehitustööle ja majanduse taastumisele. Marshalli plaan ja heaoluriikide loomine aitasid kaasa Põhja-Euroopa majanduste ja ühiskondade ülesehitamisele.

Euroopa integratsioon ja kaasaegsed väljakutsed

20. sajandi teisel poolel sai Põhja-Euroopast Euroopa integratsiooniprotsessi võtmeroll. Sellised riigid nagu Taani, Rootsi ja Soome ühinesid Euroopa Liiduga, edendades majanduskoostööd ja poliitilist stabiilsust. Piirkond on olnud ka sotsiaal- ja keskkonnapoliitika esirinnas, edendades jätkusuutlikkust ja progressiivseid sotsiaalseid mudeleid.