Euroopa riikide loend (tähestikuline järjekord)

Maailma kõige tihedamini asustatud mandrina asub Euroopa maakera põhjapoolkeral. Selle kogupindala on 10 498 000 km ² ja seal elab 744,7 miljonit inimest. Venemaa Föderatsioon on 17 075 400 km ² -ga Euroopa suurim riik ja 143,5 miljoni elanikuga kõige rahvaarvuga riik. Järgneb Saksamaa 357 120 km ² ja 81,89 miljoni elanikuga.

Regioonid Euroopas

• Ida-Euroopa
• Lääne-Euroopa
• Põhja-Euroopa
• Lõuna-Euroopa

Geograafiliselt piirneb Euroopa põhjas Põhja-Jääjää ookeaniga, idas Uurali mägedega, lõunas Kaspia ja Musta mere ning Kaukaasia mägedega (looduslikud piirid Euroopa ja Aasia vahel) ning Vahemerega. Vaadake järgmist Euroopa asukohakaarti.

Kui palju riike Euroopas

2020. aasta seisuga on Euroopa mandril 45 riiki. Nende suurused on väga erinevad ja leiame väikese Vatikani (0,44 km ² ), Monaco (0,44 km ² ), San Marino (61,2 km ² ), Liechtensteini (160 km ² ) ja Andorra Vürstiriigi (468 km 2). km ² ).

Transkontinentaalsed riigid Euroopas

Järgmised viis riiki asuvad nii Euroopas kui Aasias. Need on loetletud elanikkonna järgi.

• Venemaa
• Kasahstan
• Aserbaidžaan
• Gruusia
• Türgi

Küprose saar on osa Aasiast, kuid kuulub poliitiliselt Euroopasse. Väikesaar on okupeeritud Türgi ja Ühendkuningriigi poolt, kus on siiani sõjaväebaasid. Osa territooriumist, lõunaosa, võeti Euroopa Liitu 2004. aastal. Gruusia, Aserbaidžaan ja Armeenia on geograafilisest vaatenurgast Aasia mandrile kuuluvad riigid. Need asuvad Kaukaasia piirkonnas ja neid peetakse transkontinentaalseteks riikideks. Aserbaidžaan ja Gruusia piirnevad Venemaaga (Euroopa osa), millest esimene on Euroopa Nõukogu liige alates 25. jaanuarist 2001.

Kõigi Euroopa riikide tähestikuline loend

Kokkuvõttes on Euroopas kokku 45 iseseisvat riiki ja 6 sõltuvat territooriumi. Euroopa riikide täieliku loendi leiate tähestikulises järjekorras järgmiselt:

#	Lipp	Riigi nimi	Rahvaarv	Ametlik nimi
1		Albaania	2 877 808	Albaania Vabariik
2		Andorra	77 276	Andorra Vürstiriik
3		Austria	9 006 409	Austria Vabariik
4		Valgevene	9 449 334	Valgevene Vabariik
5		Belgia	11 589 634	Belgia Kuningriik
6		Bosnia ja Hertsegoviina	3 280 830	Bosnia ja Hertsegoviina
7		Bulgaaria	6 948 456	Bulgaaria Vabariik
8		Horvaatia	4 105 278	Horvaatia Vabariik
9		Tšehhi Vabariik	10 708 992	Tšehhi Vabariik
10		Taani	5 792 213	Taani Kuningriik
11		Eesti	1 326 546	Eesti Vabariik
12		Soome	5 540 731	Soome Vabariik
13		Prantsusmaa	65 273 522	Prantsuse Vabariik
14		Saksamaa	83 783 953	Saksamaa Liitvabariik
15		Kreeka	10 423 065	Kreeka Vabariik
16		Püha Tool	812	Püha Tool
17		Ungari	9 660 362	Ungari
18		Island	341 254	Islandi Vabariik
19		Iirimaa	4 937 797	Iirimaa
20		Itaalia	60 461 837	Itaalia Vabariik
21		Läti	1 886 209	Läti Vabariik
22		Liechtenstein	38 139	Liechtenstein
23		Leedu	2 722 300	Leedu Vabariik
24		Luksemburg	625 989	Luksemburgi Suurhertsogiriik
25		Malta	441 554	Malta Vabariik
26		Moldova	4 033 974	Moldova Vabariik
27		Monaco	39 253	Monaco Vürstiriik
28		Montenegro	628 077	Montenegro
29		Holland	17 134 883	Madalmaade Kuningriik
30		Põhja-Makedoonia	2 022 558	Põhja-Makedoonia Vabariik
31		Norra	5 421 252	Norra Kuningriik
32		Poola	37 846 622	Poola Vabariik
33		Portugal	10 196 720	Portugali Vabariik
34		Rumeenia	19 237 702	Rumeenia
35		Venemaa	145 934 473	Venemaa Föderatsioon
36		San Marino	33 942	San Marino Vabariik
37		Serbia	8 737 382	Serbia Vabariik
38		Slovakkia	5 459 653	Slovakkia
39		Sloveenia	2 078 949	Sloveenia Vabariik
40		Hispaania	46 754 789	Hispaania kuningriik
41		Rootsi	10 099 276	Rootsi Kuningriik
42		Šveits	8 654 633	Šveitsi Konföderatsioon
43		Türgi	84 339 078	Türgi Vabariik
44		Ukraina	43 733 773	Ukraina
45		Ühendkuningriik	67 886 022	Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Euroopa Liit (EL) on majanduslik ja poliitiline blokk, mille peamine eesmärk on säilitada rahu Euroopa mandril majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste programmide kaudu. Kõigist Euroopa riikidest osaleb Euroopa Liidus 28 riiki.

Euroopa riikide kaart

Lühike Euroopa ajalugu

Muistsed tsivilisatsioonid

Eelajalooline Euroopa

Euroopa ajalugu algab eelajaloolise inimtegevusega, millest annavad tunnistust Lascaux’ koopamaalingud Prantsusmaal ja Stonehenge’is Inglismaal. Neoliitikumi revolutsiooni käigus tekkis põllumajandus ja püsiasustused, mis viis varajaste tsivilisatsioonide tekkeni.

Klassikaline antiikaeg: Kreeka ja Rooma

8.–4. sajandil e.m.a õitsev Vana-Kreeka pani filosoofia, poliitika ja kunstide edusammude kaudu aluse lääne tsivilisatsioonile. Ateena ja Sparta linnriigid olid silmapaistvad ning Aleksander Suure vallutused levitasid hellenistlikku kultuuri üle Euroopa ja Aasia.

Rooma vabariik, mis loodi aastal 509 e.m.a, kujunes 27. aastaks eKr Rooma impeeriumiks. Rooma suur impeerium ühendas suure osa Euroopast, tuues sinna teed, akveduktid ja ladina keele. Pax Romana (27 eKr–180 e.m.a) tähistas suhtelise rahu ja stabiilsuse perioodi. Lääne-Rooma impeeriumi allakäik 5. sajandil e.m.a viis Euroopa killustumiseni väiksemateks kuningriikideks.

keskaeg

Bütsantsi impeerium ja varakeskaegsed kuningriigid

Bütsantsi impeerium, Ida-Rooma impeeriumi jätk, säilitas Rooma ja Kreeka traditsioonid, mõjutades samal ajal Ida-Euroopat ja Lähis-Ida. Lääne-Euroopas tekkisid germaani kuningriigid nagu frangid, Karl Suur (768–814 e.m.a.) rajas Karolingide impeeriumi ja taaselustas läänes keisri tiitli.

Feodalism ja Püha Rooma impeerium

Tsentraliseeritud võimu kokkuvarisemine tõi kaasa feodalismi, süsteemi, kus kohalikud isandad valitsesid oma maid, kuid võlgnesid sõjaväeteenistuse kuningale. 962. aastal loodud Püha Rooma impeerium püüdis taaselustada Karl Suure pärandit, kuigi see jäi killustatud riikide konföderatsiooniks. Munklus ja katoliku kirik mängisid sel perioodil teadmiste säilitamisel ja ühiskonna stabiliseerimisel keskset rolli.

Renessanss ja reformatsioon

Renessanss

Renessanss, mis sai alguse Itaaliast 14. sajandil ja levis üle Euroopa, oli periood, mil tekkis uuesti huvi klassikalise õppimise ja kunstilise uuenduse vastu. See tõi edusamme kunstis, teaduses ja mõtlemises, kusjuures olulise panuse andsid sellised tegelased nagu Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Galileo.

Reformatsioon

16. sajandi protestantlik reformatsioon, mille algatas 1517. aastal Martin Lutheri 95 teesi, seadis kahtluse alla katoliku kiriku autoriteedi ja viis usulise killustumiseni. Reformatsioon ja sellele järgnenud katoliiklik vastureformatsioon muutsid Euroopa religioosset maastikku, põhjustades konflikte nagu Kolmekümneaastane sõda (1618–1648) ning protestantlike ja katoliiklike riikide loomine.

Varauusaeg

Uurimise ajastu

Uurimise ajastul 15. ja 16. sajandil laiendasid Euroopa suurriigid nagu Hispaania, Portugal ja hiljem Inglismaa, Prantsusmaa ja Holland oma impeeriume üle Ameerika, Aafrika ja Aasia. See ajastu tõi Euroopasse tohutu rikkuse, kuid algatas ka sajandeid kestnud koloniseerimise ja ekspluateerimise.

Valgustus ja revolutsioonid

17. ja 18. sajandi valgustusajastu rõhutas mõistust, üksikisiku õigusi ja teaduslikku uurimist. Filosoofid nagu Voltaire, Rousseau ja Kant mõjutasid poliitilist mõtlemist, pannes aluse revolutsioonilistele liikumistele. Prantsuse revolutsioon (1789–1799) muutis Prantsusmaad dramaatiliselt ja inspireeris ülestõususid kogu Euroopas, mis viis Napoleon Bonaparte’i esiletõusu ja Napoleoni sõjad (1803–1815).

19. sajand

Tööstusrevolutsioon

Tööstusrevolutsioon, mis sai alguse Suurbritanniast 18. sajandi lõpus, levis üle Euroopa, muutes majandused agraarmajandusest tööstuslikuks. Tehnoloogia ja transpordi uuendused, nagu aurumasin ja raudtee, soodustasid linnastumine ja ühiskondlikud muutused.

Natsionalism ja riigi teke

19. sajandit iseloomustas rahvusluse tõus ja moodsate rahvusriikide teke. Itaalia ja Saksamaa ühendamine 1860. ja 1870. aastatel kujundas ümber Euroopa poliitilise kaardi. Impeeriumide nagu Osmanite ja Austria-Ungari impeeriumide allakäik tõi kaasa uute riikide tekkimise ja suurendas rahvuslikke pingeid.

20. sajand ja kaasaegne ajastu

Maailmasõjad ja nende tagajärjed

20. sajandil domineerisid kaks maailmasõda. Esimene maailmasõda (1914–1918) tõi kaasa märkimisväärse poliitilise murrangu, impeeriumide kokkuvarisemise ja riigipiiride ümberjoonistamise. Teine maailmasõda (1939–1945) tõi kaasa enneolematu hävingu ja holokausti, millele järgnes Euroopa jagamine külma sõja ajal. Idablokk eesotsas Nõukogude Liiduga ja lääneblokk, mida juhib USA, esindasid ideoloogilisi konflikte kommunismi ja kapitalismi vahel.

Euroopa integratsioon

Teise maailmasõja järgses Euroopas tehti jõupingutusi rahu ja koostöö edendamiseks, mis viis Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) loomiseni 1957. aastal ja selle kujunemiseni Euroopa Liiduks (EL). ELi eesmärk oli tagada majanduslik koostöö, poliitiline stabiilsus ja ennetada tulevasi konflikte.

Kaasaegsed väljakutsed

21. sajand on toonud kaasa uued väljakutsed, sealhulgas majanduskriisid, rändeprobleemid ja populismi tõus. 2016. aasta Brexiti referendum tõi esile pinged EL-is. Euroopa seisab silmitsi ka keskkonnaprobleemidega ja säästva arengu vajadusega. Nendest väljakutsetest hoolimata jääb Euroopa kultuuri, tehnoloogia ja poliitilise mõtte vallas ülemaailmseks liidriks.