Countryaah.com

Aasia riikide loend (tähestikuline järjekord)

by · Published · Updated

Maailma suurima ja rahvarohkeima mandrina on Aasia pindala 44 579 000 ruutkilomeetrit, mis moodustab 29,4 protsenti Maa pindalast. Umbes 4,46 miljardi elanikuga (2020. aastal) moodustab Aasia umbes 60 protsenti maailma elanikkonnast. Poliitiliselt jaguneb Aasia sageli kuueks piirkonnaks:

  1. Põhja-Aasia
  2. Kesk-Aasia
  3. Ida Aasia
  4. Kagu-Aasias
  5. Lõuna-Aasia
  6. Lääne-Aasia

Kui palju riike Aasias

2020. aasta seisuga koosneb Aasia 48 riigist, millest kaks (Türgi ja Venemaa) asuvad ka Euroopas. Mõlemal mandril asuvateks võib pidada ka Kasahstani, Aserbaidžaani, Armeeniat ja Gruusiat.

6 Aasia piirkonnad

Aasia suurim riik on Hiina, millele järgneb India. Ja väikseim on Maldiivid.

Aasia asukohakaart

Aasia riikide kaart

Kõigi Aasia riikide tähestikuline loend

Järgmises tabelis on 48 sõltumatut Aasia riiki tähestikulises järjekorras. Hongkong ja Macao on Hiina kaks erilist linna. Taiwan, varem tuntud kui Hiina Vabariik, on nüüdseks laialdaselt tunnustatud Hiina provintsina.

# Lipp Riigi nimi Ametlik nimi Iseseisvuskuupäev Rahvaarv
1 Afganistani lipp Afganistan Afganistani Islamivabariik 1919/8/1919 38 928 357
2 Armeenia lipp Armeenia Armeenia Vabariik 1991/9/21 2 963 254
3 Aserbaidžaani lipp Aserbaidžaan Aserbaidžaani Vabariik 1991/10/18 10 139 188
4 Bahreini lipp Bahrein Bahreini kuningriik 1971/12/16 1 701 586
5 Bangladeshi lipp Bangladesh Bangladeshi Rahvavabariik 1971/03/26 164 689 394
6 Bhutani lipp Bhutan Bhutani kuningriik – 771 619
7 Brunei lipp Brunei Brunei Darussalam 1984/1/1 437 490
8 Birma lipp Birma Myanmari Liidu Vabariik 1948/1/4 54 409 811
9 Kambodža lipp Kambodža Kambodža kuningriik 1953/11/9 16 718 976
10 Hiina lipp Hiina Hiina Rahvavabariik 1949/10/1 1 439 323 787
11 Küprose lipp Küpros Küprose Vabariik 1960/10/1 1 207 370
12 Gruusia lipp Gruusia Gruusia 1991/4/9 3 989 178
13 India lipp India India Vabariik 1947/8/15 1 380 004 396
14 Indoneesia lipp Indoneesia Indoneesia Vabariik 1945/8/17 273 523 626
15 Iraani lipp Iraan Iraani Islamivabariik 1979/4/1 83 992 960
16 Iraagi lipp Iraak Iraagi Vabariik 1932/10/3 40 222 504
17 Iraagi lipp Iisrael Iisraeli riik 1905/5/1 40 222 504
18 Jaapani lipp Jaapan Jaapan – 126 476 472
19 Jordaania lipp Jordaania Jordaania Hašimiidi Kuningriik 1946/05/25 10 203 145
20 Kasahstani lipp Kasahstan Kasahstani Vabariik 1991/12/16 18 776 718
21 Kuveidi lipp Kuveit Kuveidi osariik 1961/02/25 4 270 582
22 Kõrgõzstani lipp Kõrgõzstan Kõrgõzstani Vabariik 1991/8/31 6 524 206
23 Laose lipp Laos Laose Demokraatlik Rahvavabariik 1953/10/22 7 275 571
24 Liibanoni lipp Liibanon Liibanoni Vabariik 1943/11/22 6 825 456
25 Malaisia ​​lipp Malaisia Malaisia 1957/8/31 32 366 010
26 Maldiivide lipp Maldiivid Maldiivide Vabariik 1965/7/26 540 555
27 Mongoolia lipp Mongoolia Mongoolia 1911/12/29 3 278 301
28 Nepali lipp Nepal Nepali Demokraatlik Liitvabariik – 29 136 819
29 Põhja-Korea lipp Põhja-Korea Korea Rahvademokraatlik Vabariik 1945/8/15 25 778 827
30 Omaani lipp Omaan Omaani sultanaat 1650/11/18 5 106 637
31 Pakistani lipp Pakistan Pakistani Islamivabariik 1947/8/14 220 892 351
32 Palestiina lipp Palestiina – – 5 101 425
33 Filipiinide lipp Filipiinid Filipiinide Vabariik 1898/6/12 109 581 089
34 Katari lipp Katar Katari osariik 1971/12/18 2 881 064
35 Saudi Araabia lipp Saudi Araabia Saudi Araabia Kuningriik – 34 813 882
36 Singapuri lipp Singapur Singapuri Vabariik 1965/8/9 5 850 353
37 Lõuna-Korea lipp Lõuna-Korea Korea Vabariik 1945/8/15 51 269 196
38 Sri Lanka lipp Sri Lanka Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik 1948/2/4 21 413 260
39 Süüria lipp Süüria Süüria Araabia Vabariik 1946/4/17 17 500 669
40 Tadžikistani lipp Tadžikistan Tadžikistani Vabariik 1991/9/9 9 537 656
41 Tai lipp Tai Tai kuningriik – 69 799 989
42 Ida-Timori lipp Ida-Timor Ida-Timori Demokraatlik Vabariik 2002/05/2020 1 318 456
43 Türgi lipp Türgi Türgi Vabariik – 84 339 078
44 Türkmenistani lipp Türkmenistan Türkmenistan 1991/10/27 6 031 211
45 Araabia Ühendemiraatide lipp Araabia Ühendemiraadid Araabia Ühendemiraadid 1971/12/2 9 890 413
46 Usbekistani lipp Usbekistan Usbekistani Vabariik 1991/9/1 33 469 214
47 Vietnami lipp Vietnam Vietnami Sotsialistlik Vabariik 1945/9/2 97 338 590
48 Jeemeni lipp Jeemen Jeemeni Vabariik 1967/11/30 29 825 975

Faktid Aasia mandri kohta

  • Aasia sisaldab enamikku Maa kõrbeid: Araabiast (Saudi Araabiast), Süüriast, Thalist (Pakistan), Tharist (ehk Suur India kõrb), Lutist (või Iraani kõrbest), Gobist (Mongoolia), Taklamakanist (Hiina), Karakumist ( Türkmenistan), Kerman (Iraan), Judea (Iisrael), Negev.
  • Aasias on 11 ajavööndit.
  • Aasialased olid ka paberi, püssirohu, kompassi ja trükipressi leiutajad.
  • Aasia peamised kaubandusblokid on: Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majanduskoostöö (APEC), Aasia-Euroopa majanduskohtumine, Kagu-Aasia riikide assotsiatsioon (ASEAN), tihedamate majandus- ja kaubandussuhete lepingud (Hiina Hongkongi ja Aomeniga), Sõltumatute Riikide Ühendus ( SRÜ) ja Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsiooni (SAARC).
  • Niinimetatud Aasia tiigrid (Lõuna-Korea, Taiwan, Singapur ja Hongkong) on ​​kontinendi suurimad majandus- ja finantsjõud.
  • Aasia mandril on linnaelanikest 40%, maapiirkondade elanikest aga 60%.
  • Aasias on 48 iseseisvat riiki.
  • Aasia mandri peamised religioonid on moslemid (21,9%) ja hinduistid (21,5%).

Aasia lühiajalugu

Muistsed tsivilisatsioonid

Mesopotaamia ja Induse org

Aasia on koduks mõnele maailma vanimale tsivilisatsioonile. Mesopotaamiana (tänapäeva Iraak) tuntud piirkonnas asutasid sumerid umbes 3500 e.m.a ühe esimesi keerukaid ühiskondi. Nad arendasid kirjutamist (kiilkirja), ehitasid monumentaalset arhitektuuri nagu sikguratid ning tegid olulisi edusamme õiguse ja halduse vallas.

Samal ajal õitses Induse oru tsivilisatsioon (umbes 2500–1900 e.m.a) praeguses Pakistanis ja Loode-Indias. See tsivilisatsioon on tuntud oma linnaplaneerimise poolest, kus on hästi kujundatud linnad, nagu Harappa ja Mohenjo-Daro, keerukad drenaažisüsteemid ja ulatuslikud kaubandusvõrgud.

Vana-Hiina ja Shangi dünastia

Vana-Hiinas tekkis Shangi dünastia umbes aastal 1600 eKr. Shangidele omistatakse varaseim teadaolev hiina kiri, mis leiti ennustamiseks kasutatud oraakli luudelt. Nad lõid feodaalse ühiskonna ja tegid olulisi edusamme pronksivalamises, mis mängis nende sõjalistes ja rituaalsetes praktikates otsustavat rolli.

Impeeriumide tõus Pärsias ja Indias

Pärsia impeeriumist, mille Cyrus Suure asutas 6. sajandil e.m.a, sai üks iidse maailma suurimaid impeeriume. See ulatus Induse orust idas kuni Kreeka piirini läänes. Pärslased on tuntud oma haldusgeeniuse poolest, arendades tõhusat bürokraatiat ja infrastruktuuri, nagu Royal Road.

Indias tekkis 4. sajandil eKr Chandragupta Maurya juhtimisel Maurya impeerium. Tema lapselaps Ashoka on eriti tähelepanuväärne oma budismi pöördumise ja püüdlustega levitada budistlikke põhimõtteid kogu Aasias.

Klassikaline ja keskaeg

Hani dünastia ja Siiditee

Hani dünastia (206 eKr – 220 e.m.a) tähistas Hiina ajaloos kuldajastut, mida iseloomustasid territoriaalne laienemine, majanduslik õitseng ja kultuuriline õitseng. Sel perioodil rajati Siiditee, mis ühendas Hiinat Kesk-Aasia, Lähis-Ida ja Euroopaga. See võrgustik hõlbustas kaupade, ideede ja tehnoloogiate vahetamist.

Gupta impeerium ja India kuldaeg

Indias asuvat Gupta impeeriumi (umbes 320–550 e.m.a) nimetatakse sageli India kuldajastuks. See oli märkimisväärsete saavutuste aeg kunstis, kirjanduses, teaduses ja matemaatikas. Sel perioodil töötati välja nulli kontseptsioon, edusammud astronoomias ja klassikaline sanskriti kirjandus, nagu Kalidasa teosed.

Islami tõus ja kalifaadid

7. sajandil e.m.a tekkis Araabia poolsaarel islam. Islami kalifaatide, eriti Omayyadide ja Abbasiidide kalifaatide järgnev laienemine viis tohutud Aasia piirkonnad moslemite võimu alla. Abbasiidide kalifaadis (750–1258 e.m.a.) õitses teadus, meditsiin, matemaatika ja filosoofia ning Bagdadist sai õppimise ja kultuuri keskus.

Mongoli impeerium ja kaugemalgi

Mongolite vallutused

13. sajandil sai Tšingis-khaani ajal Mongoli impeeriumist ajaloo suurim külgnev impeerium. Mongolid ühendasid suure osa Aasiast Hiinast Euroopani ning hõlbustasid enneolematuid kultuuri- ja majandusvahetusi. Pax Mongolica tagas kauplejatele, reisijatele ja misjonäridele turvalise läbipääsu mööda Siiditeed.

Mingi dünastia ja mereuurimine

Pärast Yuani dünastia (mille asutasid mongolid) langemist tuli Hiinas võimule Mingi dünastia (1368-1644). Mingi ajastut iseloomustas tugev tsentraliseeritud kontroll, majanduslik õitseng ja mereuuringud. Admiral Zheng He juhtis aastatel 1405–1433 seitset suurt ekspeditsiooni, mis jõudsid Aafrika idarannikule.

Mughali impeerium Indias

16. sajandi alguses rajas Indias Mogulite impeeriumi Timuri ja Tšingis-khaani järeltulija Babur. Mughali periood (1526–1857) on tuntud oma kultuuriliste ja arhitektuuriliste saavutuste, sealhulgas Taj Mahali ehitamise poolest. Mogulid viisid sisse haldusreformid ja tsentraliseeritud valitsuse, mis mõjutasid piirkonda sajandeid.

Kolonialism ja uusaeg

Euroopa kolonialism

Alates 16. sajandist hakkasid Euroopa suurriigid Aasiasse asutama kolooniaid. Portugallased, hollandlased, britid, prantslased ja hispaanlased võistlesid kaubateede ja territooriumide kontrolli pärast. Briti Ida-India ettevõte mängis olulist rolli India koloniseerimisel, mis viis Briti Raji asutamiseni 1858. aastal. Kagu-Aasias toimus Hollandi, Prantsuse ja Briti koloniseerimine, mis mõjutas oluliselt piirkonna poliitilist ja majanduslikku maastikku.

Jaapani Meiji taastamine

19. sajandi lõpus toimus Jaapanis Meiji taastamine (1868–1912), mis oli kiire moderniseerimise ja industrialiseerimise periood. Jaapan muutus feodaalühiskonnast suureks maailmajõuks, võttes kasutusele lääne tehnoloogiad ja haldustavad, säilitades samal ajal oma kultuurilise identiteedi. See ümberkujundamine võimaldas Jaapanil tõusta Aasias olulise keiserliku jõuna.

Iseseisvusliikumised

20. sajandil toimus kogu Aasias iseseisvusliikumise laine. India iseseisvus Briti võimu alt 1947. aastal, mida juhtisid sellised tegelased nagu Mahatma Gandhi ja Jawaharlal Nehru. Dekoloniseerimisprotsess jätkus kogu Aasias, kusjuures sellised riigid nagu Indoneesia, Vietnam, Malaisia ​​ja Filipiinid saavutasid iseseisvuse Euroopa koloniaalvõimudest.

Kaasaegne Aasia

Majanduskasv ja väljakutsed

20. sajandi teisel poolel kuni 21. sajandini toimus paljudes Aasia riikides märkimisväärne majanduskasv ja -areng. Jaapan, Lõuna-Korea, Taiwan, Hongkong ja Singapur said oma kiire industrialiseerimise ja majandusliku edu tõttu tuntuks kui Aasia tiigrid. Hiina majandusreformid alates 1970. aastate lõpust on muutnud Hiina ülemaailmseks majandusjõuks.

Kuid Aasia seisab silmitsi ka suurte väljakutsetega, sealhulgas poliitilised konfliktid, sotsiaalne ebavõrdsus ja keskkonnaprobleemid. Piirkond on koduks mõnele maailma suurimale ja kõige tihedamini asustatud linnale, mis esitab ainulaadseid väljakutseid infrastruktuuri, juhtimise ja jätkusuutlikkuse osas.

Piirkondlik koostöö

Piirkondliku koostöö nimel on jõupingutusi tehtud selliste organisatsioonide kaudu nagu Kagu-Aasia Riikide Liit (ASEAN), Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsioon (SAARC) ja Aasia-Vaikse ookeani majanduskoostöö (APEC). Nende organisatsioonide eesmärk on edendada liikmesriikide vahel majanduslikku integratsiooni, poliitilist stabiilsust ja kultuurivahetust.

You may also like...