Riigid, mis algavad Y-tähega

Mitu riiki on nimetanud Y-tähega? Kokku on ainult üks riik, mille nimi algab Y-tähega.

Jeemen (riigi nimi inglise keeles:Yemen)

Jeemen asub Araabia poolsaare lõunatipus, piirnedes põhjas Saudi Araabiaga, idas Omaaniga ja läänes Punase merega. Riik jagab ka piire Araabia merega, mis annab talle juurdepääsu olulistele kaubateedele. Jeemenil on rikkalik ajalugu, mille juured ulatuvad tuhandete aastate taha. See oli koduks mitmele iidsele kuningriigile, sealhulgas saabalastele, keda Piiblis mainitakse viiruki- ja vürtsikaubanduse tõttu. See pärand on jätnud Jeemenile rikkalikult kultuuri- ja arhitektuurilisi aardeid, sealhulgas iidsed varemed ja vanad linnad nagu Sana’a, pealinn, kus on üks maailma paremini säilinud keskaegseid linnakeskusi.

Ajalooliselt on Jeemen jagatud kaheks piirkonnaks: Põhja-Jeemen ja Lõuna-Jeemen, millel kummalgi on oma poliitilised, sotsiaalsed ja kultuurilised iseärasused. Põhja-Jeemen oli monarhistlik riik kuni 1962. aastani, mil revolutsioon viis vabariigi loomiseni. Lõuna-Jeemen oli sotsialistlik riik kuni selle ühendamiseni Põhja-Jeemeniga 1990. aastal, mis moodustas tänapäevase Jeemeni riigi. See ühendamine on aga olnud täis pingeid, eriti põhja- ja lõunapiirkondade vahel, mis on aidanud kaasa tänapäevasele poliitilisele ebastabiilsusele riigis.

Alates 2000. aastate algusest on Jeemen silmitsi seisnud kasvavate väljakutsetega, sealhulgas poliitilised rahutused, laialt levinud vaesus ja kasvav ekstremism. 2011. aastal toimusid Jeemenis laiema Araabia kevade liikumise osana massilised protestid oma kauaaegse presidendi Ali Abdullah Salehi vastu, kes oli võimul olnud üle 30 aasta. Pärast neid proteste astus Saleh tagasi ja ametisse astus tema järeltulija Abdrabbuh Mansur Hadi. Hadi presidendiaega on aga iseloomustanud konflikt ja 2014. aastal vallutas šiiitide mässuliste rühmitus Houthid pealinna Sana’a, mis viis valitsuse kokkuvarisemiseni. See tähistas laastava kodusõja algust, milles on osalenud mitmed piirkondlikud suurvõimud, sealhulgas Saudi Araabia, ning mis on põhjustanud ulatuslikku humanitaarkatastroofi.

Sõda on tekitanud ühe maailma hullema humanitaarkriisi, kus on hukkunud tuhandeid tsiviilisikuid, miljonid on ümber asustatud ning paljud seisavad silmitsi näljahäda ja haigustega. Jeemeni majandus on tõsiselt kannatada saanud, suur osa riigi infrastruktuurist on hävinud ja naftatööstus, mis oli kunagi oluline osa majandusest, on hävinud. ÜRO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid on teinud arvukalt pingutusi rahuläbirääkimiste saavutamiseks, kuid konflikti lahendust pole siiani leitud. Riik on hädas äärmise vaesuse, tööpuuduse ja toiduga kindlustamatusega ning ligi 80% elanikkonnast vajab humanitaarabi.

Jeemeni majandus sõltus kunagi naftaekspordist, mis andis märkimisväärse osa valitsuse tuludest. Pärast sõja algust on naftatootmine aga tõsiselt häiritud ja riik on ellujäämiseks olnud sunnitud lootma välisabile. Põllumajandus, eriti qati (ergutav taim) tootmine, on maapiirkondades endiselt oluline, kuigi seda on kritiseeritud veevarude kurnamise pärast. Majandus on endiselt vähearenenud ja käimasoleva konflikti tõttu on lühiajalises perspektiivis ebatõenäoline olulist paranemist näha.

Vaatamata neile väljakutsetele on Jeemen koduks vastupidavale rahvastikule, kellel on sügav identiteeditunne ja uhkus oma kultuurilise ja ajaloolise pärandi üle. Riigil on rikkalik muusika-, luule- ja kunstitraditsioon ning selle inimesed on tuntud oma külalislahkuse ja vastupidavuse poolest raskustega silmitsi seistes. Jeemen on tuntud ka oma ainulaadse arhitektuuri poolest, näiteks Sana’a vanalinna kõrghooned mudatellistest ja iidse müüriga ümbritsetud Shibami linn, mida sageli nimetatakse “kõrbe Manhattaniks”.

Geograafiliselt on Jeemen uskumatult mitmekesine, Punase ja Araabia mere rannikualadega, läänes mägismaa ja idas kõrbealadega. Riigi asukoht muudab selle piirkonnas strateegiliselt oluliseks, eriti seoses Bab-el-Mandebi väina laevateedega, mis ühendavad Punast merd Adeni lahega ja on rahvusvahelise kaubanduse jaoks oluline marsruut. See on pälvinud ülemaailmsete suurriikide tähelepanu ja muutnud Jeemeni geopoliitilise konkurentsi areeniks, eriti Saudi Araabia ja Iraani vahel, kes toetavad kodusõjas erinevaid fraktsioone.

Riigi faktid:

• Asukoht: Lõuna-Araabia poolsaar, mida piirab põhjas Saudi Araabia, idas Omaan, läänes Punane meri ja lõunas Araabia meri.
• Pealinn: Sana’a (Houthi mässuliste kontrolli all), kuid rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus asub Adenis
• Rahvaarv: 30 miljonit
• Pindala: 527 968 ​​km²
• SKP elaniku kohta: 850 dollarit (umbes)

Valitsus ja poliitika:

• Tüüp: Vabariik, millel on olnud lõhe Põhja- ja Lõuna-Jeemeni vahel ning mis on praegu kodusõjas
• Praegune president: Abdrabbuh Mansur Hadi (rahvusvaheliselt tunnustatud), kuigi tema valitsus ei kontrolli pealinna
• Poliitiline süsteem: Jagunenud rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse (mida toetab Saudi Araabia) ja Houthi mässuliste rühmituse (mida toetab Iraan) vahel
• Pealinn: Sana’a (de facto Houthi mässuliste kontrolli all) ja Aden (rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse asukoht)

Majandus:

• Peamised tööstusharud: nafta ja maagaas, põllumajandus (peamiselt Katar), kalapüük
• Naftavarud: Jeemenil on märkimisväärsed, kuid suures osas kasutamata naftavarud, kuid naftatootmine on käimasoleva konflikti tõttu vähenenud.
• Põllumajandus: Jeemen kasvatab kohvi, puuvilla ja qat’i (ergutav taim), mis on maapiirkondades oluline, kuid mida sageli kritiseeritakse veepuuduse süvendamise pärast.
• Majanduslikud raskused: Jeemeni majandus on kodusõja ajal kokku varisenud ja riik sõltub suuresti rahvusvahelisest abist

Geograafia:

• Maastik: Jeemenil on mitmekesine geograafiline iseloom, kus Punase mere ja Araabia mere ääres asuvad rannikutasandikud, läänes mägismaa ja idas kõrbealad.
• Strateegiline asukoht: Jeemen kontrollib Bab el Mandebi väina, mis on Punase mere ja Adeni lahe ühendav oluline veetee, muutes selle oluliseks geopoliitiliseks piirkonnaks.
• Kliima: Jeemenis on kuum kõrbekliima, rannikualadel on kõrge õhuniiskus ja temperatuur ning mägismaal on parasvöötme kliima.

Väljakutsed:

• Kodusõda: alates 2014. aastast käimasolev kodusõda, milles osalevad mitmed rühmitused, sealhulgas Houthi mässulised, rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus ning piirkondlikud suurvõimud nagu Saudi Araabia ja Iraan.
• Humanitaarkriis: Jeemen seisab silmitsi tõsise humanitaarkriisiga, kus miljonid on põgenikud, laialt levinud nälg ja tervishoid on kokku kukkunud.
• Vaesus ja tööpuudus: üle 80% Jeemeni elanikkonnast vajab humanitaarabi ning töötuse ja vaesuse määr on kõrge.

Kultuur:

• Keel: araabia (ametlik keel)
• Religioon: islam, valdavalt sunniidi moslemid, märkimisväärse šiiidi moslemite vähemusega, eriti Houthi mässuliste seas.
• Kultuur: Jeemenil on rikkalik kultuuripärand, sealhulgas traditsiooniline muusika, tants, luule ja arhitektuur, näiteks iidsed mudatellistest hooned Sana’as ja Shibami linnas.